Vabastav hingamine - eneseabi meistervahend

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hingamisterapeut Hille Mitt on vabastava hingamisega tegelnud 13 aastat.
Hingamisterapeut Hille Mitt on vabastava hingamisega tegelnud 13 aastat. Foto: Urmas Luik

Hingamine on elutähtis funktsioon, aga paraku pööratakse sellele väga vähe tähelepanu. Ise märkamata hingame pinnapealselt ja katkendlikult ning unustame kiires elutempos lõdvestuda. Vabastav hingamine on enesejõustamisteraapia, mis õpetab sügavalt hingama ja seeläbi pingetest lahti saama.

“Pole midagi, mis võimaldaks parandada oma enesetunnet nii hõlpsalt kui hingamispraktika,” arvab Pärnu hingamisterapeut ja kursuste korraldaja Hille Mitt. “Ehk seetõttu on vabastavat hingamist nimetatud meistervahendiks enesetervendamisel.”

Hingamine aitab Miti sõnade järgi võtta endale aega, unustada argimõtted ja -mured ning lõõgastuda, aga on ka otsetee oma alateadvuse, mahasurutud tunnete ja hirmudeni.

“Tervendades haiget saanud kohti, hakkame tundma end terviklikumalt ja enesekindlamalt. Vabastava hingamise puhul toimib holistiline lähenemine – see ei mõjuta ainult konkreetset organit või kehaosa, mis endast mõne vaevusena tunda annab, vaid kogu keha terveneb,” räägib hingamisterapeut.

Hingamine on hinge peegel

Aastaid Pärnus kursusi korraldanud Mitt leidis vabastava hingamise 13 aastat tagasi. „Tegelesin toona palju jooga ja tai chi’ga, mis mõlemad on seotud hingamisega,“ meenutab ta. „Lugedes hingamise kohta kirjandust, tekkis tahtmine ise proovida. Kui avastasin ajalehest kuulutuse, et Rootsi tuntud psühholoog ja kauaaegne hingamisterapeut Lena Kristina Tuulse korraldab vastavad kursused nimelt Pärnus, algaski minu teekond. Hiljem osalesin tema mitmeaastases koolitusprogrammis ja aitasin seminare korraldada. Vabastava hingamise puhul võlus mind inimeste kiire tervenemine ja muutused elukvaliteedis. Ja mõistagi suurepärane enesetunne, mis pärast hingamist oli!“

Emotsionaalsed läbielamised ja stress tekitavad kehas füüsilisi vaevusi. “Ennast jälgides võib märgata, et pingelistes olukordades muutub hingamine pinnapealseks ja katkendlikuks,” räägib Mitt. “Aga kui kehas ei piisa hapnikku, aeglustub ainevahetus ning organism ei tule toime jääkainete ega mürkide eemaldamisega. Kogunenud pinged hakkavad tervist mõjutama muulgi moel. Seega tuleks õppida end lõdvestama ja parim viis selleks on sügavalt hingata. Rahunemist võib tunda juba mõne hingetõmbe järel.”

Hingamisseansil lamatakse lõdvestunult ning hingatakse sügavalt ja rütmiliselt. Seeläbi tärkab uus eluenergia ja inimene leiab iseendas jõudu pingetest vabaneda. Kui energia liigub vabalt, tunneb hingaja end tasakaalus olevat ja füüsiski on terve ja aktiivne. Sügav hingamine suurendab keskendumisvõimet, rahustab närvisüsteemi ja parandab ainevahetust.

Vabastava hingamisega on võimalik leevendada oma varasemaid lapsepõlvekogemusi ja muuta negatiivsed mõttemustrid positiivseks. „Olen märganud sedagi, et vabastava hingamisega regulaarselt tegeldes tugevneb immuunsüsteem, nii et talvest saab läbi tavaliste külmetushaigusteta,“ lisab Mitt. „Kas poleks siis targem haigusi ennetada, selle asemel et hiljem ravida?“

Uued algused

Vabastav hingamine sobib kõigile, keda huvitavad eneseareng ja elukvaliteedi muutmine.

“Grupis või individuaalse hingamisega alustamine ei eelda varasemat ettevalmistust, teatud vanust või füüsilist vormi,” julgustab Mitt. “Otsa võib lahti teha just sealt, kus te oma elusituatsiooniga parajasti olete. Ei pruugi tingimata maadelda mõne haiguse või murega. Endaga tegelda soovitaks iseäranis neil, kes on praegusest sügisest ja pimedusest väsinud. Leidke aega lõdvestumiseks, õppige sügavalt hingama ja stressi maandama! Siis ei teki vajadust oma pingeid kaasinimeste peal välja elada.”

Kas hingata grupis või individuaalselt, on igaühe enda valida. „Suuremas seltskonnas toetab teadmine, et sa ei ole oma probleemidega üksinda, vaid neid jagades selgub, et teistelgi on samad hingehädad,“ toob Mitt välja. „Tekib toetusgrupp, kus väga hästi mõistetakse üksteise muresid. Individuaalseansi puhul omakorda saab hingamisterapeut keskenduda terve seansi vältel ühele inimesele ning see sobib paremini juhul, kui hingaja ei soovi oma probleeme teiste ees lahata.“

Hingamisseansse kirjeldatakse tihti kui täieliku rahu ja harmoonia seisundit. Vabastavalt hingates muutub suuresti mõttelaad ja toimuvad olulised murrangud. On ju palju kinni meie mõtlemises. Vabastav hingamine aitab füüsiliste vaevuste korral, nagu väsimus, unetus, depressioon ja hingamisteede probleemid, aga on tõhus ka unisuse, ärevuse, apaatia, paanikahoogude ja muude psühholoogiliste murede puhul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles