Kommentaar: MRP tagajärjed reset´il jalust!

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Alatalu.
Toomas Alatalu. Foto: PP

Eesti vaatenurgast oli läinud nädala suurtegu Venemaa riigiduumas kibekiiresti tehtud (neljapäeval ilmus tekst, reedel hääletati) avaldus, milles 20 000 Poola ohvitseri mõrvamine 1940. aastal kuulutati ”Stalini ja teiste tollaste NLi juhtide kuriteoks”. Kuigi Katõni suurmõrva on algusest peale saatnud valetamine ja salatsemine, on tehtut varemgi kahetsetud. Nüüd lõpuks julgeti välja öelda tegeliku süüdlase nimi.

Avaldus on kindlasti hea sissejuhatus 6. detsembril algavale president Dmitri Medvedevi Poola visiidile. Otsuse ootamatu (Kremli käitumise ettenägematus!) langetamine viitab avalduse võimalikule seosele Venemaa-USA suhetega reset-poliitika võtmes. Lääs tegi NATO Lissaboni tippkohtumisel nii palju ühepoolseid järeleandmisi, et Moskvalt oli midagi vastu oodata. See “midagi” sündis üsna kergelt: 324 poolt- ja 57 vastuhäält, See kummutab kõik senised Kremli vastuargumendid stiilis “Putin-Medvedev teeksidki, aga näe: duuma on vastu”. Kui ikka Kreml tõesti midagi tahab, hääletab isegi Vladimir Žirinovski selle poolt.

Mis puutub Venemaa kommunistide vastuseisu, tasub nendegi selgitust teada. Esikommunist Gennadi Zjuganovi sõnutsi tulnuks avalduses mainida ka Moskva rüüstamist 1612. aastal (ega’s juhuslikult ole poolakate Kremlist väljakihutamise aeg nüüd riigipüha – 4. november), punaarmeelaste hukkumist Tuhhatševski-Stalini 1920. aasta sõjakäigu ajal ja 1944-1945 Poolat Saksa vägedest vabastamise käigus.

Vaat nii, “silm silma, hammas hamba vastu” põhimõttel ja iidamast-aadamast alates! Võib olla kindel, et sama mentaliteeti jagavad paljud poolthääletajadki, ent juba märtsis tulevad duuma valimised ja parlamendikoht on kõikjal kallis vara.

Saatuse tahtel tehti suurt poliitikat samal ajal teiseski Molotovi-Ribbentropi pakti puudutatud riigis – Moldovas, kust 1940. aastal sisse tulnud Vene väed pole siiani lahkunud ja toetavad separatistlikku reŽiimi riigi loodeservas. Olen varemgi kirjutanud, et Moldova arengut on kõvasti mõjutanud Euroopa institutsioonide vahendatud riigikogu valimissüsteemi ülekandmine sinna: 100 liiget, pseudoproportsionaalsus ja võitjat eriti soosiv kurikuulus d’Hondti jagaja.

Veel 1992. ja 1995. aasta valimised Eestis näitasid selgesti ohte, mida kätkeb jagaja kasutamine olukorras, kus võitjapartei kogub kaheksa protsenti hääli rohkem kui järgmine(sed).

See, mille eestlased välja kannatasid (1992 said võitjad 186 000 häält ja 51 kohta, kaotajad 206 000 häält ja 50 kohta), osutus väikseks patuks, võrreldes 2001. aasta valimistega Moldovas, kus kommunistlik partei sai 50,3 protsenti häältest, ent 71 mandaati 100st.

Mõistagi kasutati seda üleolekut kohe valimisseaduste muutmiseks ja paistis, et kommunistliku partei võim on Moldovas igavene. Igal juhul aprillis 2009 saadi 48protsendise toetuse puhul jälle 61 kohta, ent nüüd lõppes noorte kannatus ja puhkenud tänavarahutused päädisid valimistega kolm kuud hiljem. Sedapuhku tuli kommunistidel rahulduda 48 kohaga, ent sellest piisas, et blokkida presidendivalimised parlamendis (võiduks vaja 61 häält).

53häälsele toetusele tuginev võimukoalitsioon ajas selget Euroopa poliitikat, ent kuna seadusi ei saanud muuta, jäi valimata president. Sestap otsustati korraldada uued valimised 29. novembril. Ehk seotult NATO ja OSCE tippkohtumisega, sest just OSCE eelmisel kohtumisel oli Kreml lubanud väed Transnistriast ära tuua.

Moldova võimukoalitsioon söandas sellele avalikult rõhuda, ent aeg näitas, et lääs oli Moskvale andestanud nii Gruusia osalise okupeerimise kui Ukraina konstitutsioonilise ülevõtmise (uue põhiseaduse abil, mis kiiresti asendati vana põhiseadusega).

Moldova kommunistlik partei toetus jätkas langemist, kuid 44 mandaati tähendavad jätkuvalt seda, et president jääb valimata. Võib arvata, et sedapuhku end kindlamana tundev senine võimukoalitsioon kasutab olukorra lahendamiseks varianti, millest vahepeal läänele lootes loobuti. Nimelt rahvahääletust presidendi valimise korra muutmise suhtes. Ainult et jah, seda alles tuleva aasta lõpul. Nii podiseb Transnistria konfliktikolle edasi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles