Kriis on läbi, kuid muutused peavad jätkuma

Maris Lauri
, Swedbanki makroma­janduse analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Lauri.
Maris Lauri. Foto: PP

Majanduslangus on Eestis lõppenud. 2009. aasta neljandast kvartalist alates on majandus kasvanud ja 2010. aasta esimeses pooles on kasv olnud prognoositust jõulisem. Eesti edasise arengu nimel on aga tähtis muutustega jätkata.

Arvestades muutunud väljavaateid maailmamajanduses ning 2010. aasta esimese poole tegelikke tulemusi, oleme Swedbankis muutnud oma Eesti majandusprognoosi. Usume, et Eesti majandus kasvab sel aastal ligikaudu 2,2 protsenti ja järgneval kahel aastal 4,5 protsenti.

Eesti majanduse areng sõltub väga palju muu maailma majandusest, mistõttu on välisturgude oodatust tugevam kasv toonud kaasa prognoositust suurema ekspordi kasvu Eestis. See sai võimalikuks Eesti ettevõtteis 2008.–2009. aastal tehtud muutuste tõttu, mis suurendasid Eesti tootjate konkurentsivõimet.

Jõuline ekspordi kasv aeglustub 2011. aastal, sest nõudluse kasv Eesti põhilistel eksporditurgudel pidurdub. Peale selle saavutab mitu praegu eksporti suurendavat sektorit ja ettevõtet juba 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses tootmisvõimsuse piiri, mistõttu suurenevat nõudlust ei ole võimalik investeeringuid tegemata rahuldada.

Võib siiski arvata, et koos kasvu kiirenemisega maailmas hakkab Eesti eksport 2011. aasta lõpus taas suurenema. See muidugi eeldab, et Eesti ettevõtjad suudavad tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet piisavalt parandada.

Tööjõukulud vähenesid kriisi ajal mõnevõrra ja suur tööpuudus peaks viitama sellele, et kiiret tõusu lähiajal ei tule. Siiski on kolm tegurit, mis võivad asju oluliselt muuta: tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine, tööjõu väljaränne ning ebakõla nõutava ja pakutava tööjõu oskuste vahel. Ei tasu unustada kallinevat tooret, materjale ja energiat.

Eelnevast tulenebki lihtne tõdemus – Eestis ei saa odava kauba ja teenuste tootmine pikalt jätkuda. Odavtootmise kasvu võimalused püsivad veel sel aastal ja ehk 2011. aasta esimeses pooles, kuid siis hakkab kulude kasv neid võimalusi järjest enam näpistama.

Kulude kasv tähendab paratamatult muutusi tootmises: odavtootjad peavad kas tootmise sulgema või asendama odavad tooted kallimatega. Viimane eeldab investeeringute tegemist, kuid selleks ei pruugi leiduda tahtmist ja võimalusi; samuti nõuab investeerimine aega. Seetõttu on üpris tõenäoline, et ajal, kui odavtoodangu eksport hakkab vähenema, pole seda asendav kallimate toodete eksport saavutanud veel piisavat mahtu ning ekspordi- ja tootmismahtude kasvunumbrid vähenevad.

Olukorrale mõjub positiivsena euro kasutusele võtmine, mis vähendab riigiriski ja tähendab stabiilsemat majanduskeskkonda. Meie hinnangul suurendab see kapitali sissevoolu, kuid ei ulatu siiski Sloveenia või Slovakkiaga võrreldavale tasemele, sest praegune maailma majanduskeskkond ei ole investeeringute jaoks enam nii soodne kui nende riikide liitumise ajal. Siiski peaks euro kasutusele võtmine tegema investeerimise ahvatlevamaks ja soodsamaks.

Kui investeeringumahud osutuvad prognoositust suuremaks – ja seda ei saa välistada –, kasvavad tootmismahud, töökohtade arv, tulud ja tarbimine prognoositust enam. Aga see tähendab ka kiiremat hindade ja palkade tõusu. Peale selle võimaldaksid suurenevad maksutulud valitsusel saavutada eelarvetasakaalu prognoositust varem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles