Kas olete mõelnud, kui suur sisuline väärtus on vabatahtlikul tegevusel ja miks vabast tahtest oma aja ja energia panustajad ei küsi, kui palju selle eest makstakse? “Minu Eesti” heakorrastustalgutele vaevalt et kulbitäie supi eest tuldi, usun, et tegemise- ning oma panuse andmise rõõmust.
Tähelepanu keskmesse tõusid vabatahtlikud taas üleriigilisel tunnustusüritusel, kus sellise tegevuse patroon president Toomas Hendrik Ilves tänas teiste hulgas MTÜ Anni Akadeemia vabatahtlikku Mairi Lillelehte – ainsa Pärnu esindajana.
Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegijate hulgas on tänavu parim vabatahtlik Tihemetsa põhikooli õpetaja Juta Rea, kelleni ametlikud tänusõnad jõuavad tuleval nädalal maavalitsuse saalis.
Saabuv 2011. aasta on Euroopa Liidu nõukogu otsusega nimetatud vabatahtliku tegevuse aastaks, Pärnus on loomisel vabatahtlike keskus, mille tegevuse ja selle koordineerimise üle hiljuti aru peeti.
Kodanikuühiskonna lühisõnastik seletab vabatahtliku mõistet nii: see on inimene, kes osaleb vabast ajast mittetulundusühenduse või muus avalikku huvi edendavas tegevuses rahalise tasuta. Osalemine võib olla regulaarne või ühekordne, näiteks ürituse korraldamine. Tegutsemine vabatahtlikuna ei tekita töösuhet ja see ei ole kajastatud Eesti tööalastes seadustes.
Keskus nagu katus
MTÜ Pärnumaa Kodukant ettevõtmine “Vabatahtliku tegevuse koordineerimine Pärnumaal” toetub internetiküsitlusele, 219 vastanust 81 protsenti kinnitas, et ta on vabatahtliku tööga kokku puutunud omaalgatuslikult või kellegi kutsel.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusega alustatud projekti juht Eha Paas märkis, et küsitlust täiendanud intervjuudest selgusid teavitamise ja tunnustamise vajadus. “Number üks teema on infopuudus,” väitis ta.
See tähendab, et ei teata, kes vajab vabatahtlike abi, ega teata, kust toimekaid kätepaare otsima minna. Vabatahtliku tegevuse koordineerimise keskus saaks siin olla vahendaja, kuid enne tuleb see nagu katus valatud vundamendi ja laotud seinte kohale peale ehitada.
Selle katusorganisatsiooni all toimuksid koolitused, nõustamised, vabatahtlike vahendamine nii vabatahtlikele kui organisatsioonidele, kogemuste vahetamine, võrgustiku loomine, välisvabatahtlikele võimaluse andmine oma tegevust laiendada, et tema tegevuse mõju oleks laiem, näiteks varjupaigas töötamise kõrval võõrkeeletundide andmine.
Paasi arvates jääb paljude võimalike inimeste vabatahtlik panus maakonnas kasutamata just sellepärast, et vabatahtlike tegevus ei ole koordineeritud, infot liigub vähe ja juurde loomata on lisaväärtused.
Küsitlusest kokkuvõtte teinud Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse nõustaja Krista Habakukk mainis, et mittetulundusühing ei saa teha vabatahtlike keskuse üha mahukamaks muutuvat tööd muude tegevuste kõrval. Senini on seda seostatud MTÜ Pärnumaa Kodukandiga, kuid sellel ühingul on oma ülesanded ja suunitlus.
Milliseks kujuneb Pärnumaa vabatahtlike keskuse ülesehitus, selgub avaliku ja ärisektori ning organisatsioonide esindajate veebruarikohtumisel.
Oma ja võõra eristamine
“Vabatahtlikkus peaks olema elustiili osa, väärtustame seda tegevust, mis on kodanikuühiskonna üks osa, mitte nii-öelda moevärk, ja algama peab see kodust, koolist,” rääkis Habakukk.
Küsitlusest järeldus, et vabatahtlikke kaasavatele üritustele, näiteks talgutele, minnakse perega ja lapsevanemad on valmis arvatust palju rohkem panustama vabatahtlikku tegevusse. Selgus seegi, et enamik vabatahtlikest ei ole vallalised või üksikud, vaid pereinimesed.
Suurem osa vabatahtlike ettevõtmisi on seotud külaliikumise ja kohaliku arenguga, looduse ja keskkonnaga, vähem sotsiaalse heategevusega, näiteks eakate ja haigetega. Arutelul nenditi, et kui välisvabatahtlikku ollakse ravi- või hooldusasutuses valmis võtma kohe vabatahtlikuks, siis kohaliku suhtes tekib tõrge: kas ta on usaldusväärne, kompetentne ja nii edasi. Kuid kas selleks, et lugeda eakale põetatavale ette raamatut või ajalehte, tuleb omasid eirata?
Järgmistel kokkusaamistel teel Pärnumaa vabatahtlikest ja nende tegevusest ülevaate saamiseks ning katusorganisatsioooni kujundamisel jätkub seegi teema ning murtakse mõnegi omavalitsuse arusaam, et vabatahtlik teeb ära selle töö, mille eest keegi teine küsiks nagunii raha.
Pärnumaa vabatahtlike keskus
Pärnumaa vabatahtlike keskus on MTÜ Pärnumaa Kodukant projekti “Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” algatus.
• Keskus koondab vabatahtlike tegevust maakonnas: toob kokku teemast huvitatud inimesed ja organisatsioonid, vahendab ja kogub infot, pakub vabatahtlike vahendamist, korraldab koolitusi, nõustamist, algatab ühisprojekte ja üritusi.
• Projekti partnerid on MTÜ Nooruse Maja, Pärnu Punase Risti selts, Eesti 4H, MTÜ Kodanikujulgus, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, koostööd teevad Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit ning kaasalööjatele on avatud roheline tee.
• Projekti rahastab kodanikuühiskonna sihtkapital, ettevõtmise maksumus on 226 975 krooni, millest kaasfinantseering on 27 200 krooni.
• Keskus annab välja elektroonilist infolehte, mille esimene number selgitab vabatahtlike tegevust.