Saardes puhkes jäätmetorm

Silvia Paluoja
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarde vallamajas selgitas keskkonnaspetsialist Eesi Kolla korraldatud jäätmeveo infopäevale tulnutele, et neil ei ole võimalik sõlmida uue hanke järgi lepingut.
Saarde vallamajas selgitas keskkonnaspetsialist Eesi Kolla korraldatud jäätmeveo infopäevale tulnutele, et neil ei ole võimalik sõlmida uue hanke järgi lepingut. Foto: Urmas Luik

Saarde vallamajas oleksid kesknädalal nagu valimised: autod ei mahu enam parklasse ja mehi-naisi sebib uksest sisse-välja, mõnel nägu üsna nõutu, sest koju tuleb minna niisama targalt, nagu siia tuldud sai.

“See siiakutsumine on üks lollus, annad selle uue paberi sinna ja kõik jääb ju samaks,” pahurdab eakam mees, rehmab käega ja kaob oma teed.

“Mina ei saa lepingut teha, saan anda ainult soodsamaid vedusid või vabastusi,” seletab ülakorruse toas Saarde valla keskkonnaspetsialist Eesi Kolla neile, kes on tulnud korraldatud jäätmeveo infopäevale, et sõlmida samas AS Ragn-Sellsiga uus leping, mis neile postiga koju tuli ja pidi hakkama kehtima 1. märtsist.

Külainimeste surve

Aga üleöö on ligemale 4000 elanikuga vallas asjad muutunud ja infopäevalised kuulevad, et kõik läheb vanaviisi edasi, kuni uue hankega selgub järgmine vedaja. See tähendab, et Saarde vallavalitsus ja Ragn-Sells lõpetasid poolte kokkuleppel 10. veebruaril lepingu, mis sõlmiti hanke tulemusena umbes kaks kuud tagasi, 17. detsembril 2015.

Lepingu lõpetamise põhjus oli lahknev arusaamine valla jäätmehoolduseeskirja (vastu võetud 25. augustil 2015) sõnastusest, et olmejäätmete regulaarse äraveo sagedus tiheasustusalalt on üldjuhul vähemalt kord nelja nädala ja hajaasustusalalt vähemalt kord 12 nädala jooksul.

Tiheasustusalad on 707 ruutkilomeetri suuruses Saarde vallas Kilingi-Nõmme linn ja Tihemetsa alevik, hajaasustusalale jääb 23 küla. Niinimetatud ääremaa elanikud kaotasid unerahu mõeldes, mida teha prügiga, kui olmejäätmete vedu harveneb igakuise asemel kord kvartalis peale. Näiteks räägib Kanaküla Kera talu peremees Ülo Vahula, et tema pere kasutab 240-liitrist prügikonteinerit, mis iga kuu saab pilgeni.

“Kui ma kirjutaksin alla Ragn-Sellsi pakutud lepingule, jääb aastas majapidamises alles ligemale 2880 liitrit prügi, mille ma pean kas põletama või matma. Valla kohta teeks see umbes 1 152 000 liitrit prügi,” arvutab ta.

Vahula arvab, et sedasi oleks koduvald tagasi samas punktis, millest 15 aastat tagasi alustati, ja majade ümber kerkiksid prügimäed, metsasihid ja maanteekraavid veetaks prügikotte täis.

“15 aastat on vallas tehtud järjekindlat keskkonnaalast tööd ja inimestel on saanud harjumuseks teadmine, et prügi koht on prügikastis. Kuigi uue lepingu järgi veetaks prügi ära kord kvartalis ja tasuta, siis teatavasti tasuta lõunaid pole olemas ja selle veo maksavad kinni Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme elanikud,” tõdeb Vahula.

Järjega Toompeale

Hajaasustuse elanike närv oli sedavõrd püsti, et plaaniti tuua prügi vallamaja ette. Kuid maha rahunedes küsiti endalt, milles on süüdi nende väike kodulinn ja vallavanem, kes hommikust õhtuni otsib väiksematki võimalust, kuidas heastada keskkonnaspetsialistist alluva tööalast praaki. Ja järeldati, et kokkuvõttes veetaks praht Kilingi-Nõmmest vallamaja eest minema maksumaksja raha eest. Lahenduse otsimine tüüris Toompeale riigikogu keskkonnakomisjoni, mis sel esmaspäeval arutas Saarde valla pöördumist.

Keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja kuulis Saarde valla ja Ragn-Sellsi vahel sõlmitud korraldatud olmejäätmete veo lepingu järel tekkinud erimeelsustest kohapeal vallamajas käies.

Parlamendi keskkonnakomisjonile koostas vastuse keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Tema väitel ei ole tegemist jäätmeseadusest tuleneva problemaatika, vaid Saarde valla jäätme-eeskirja vastavusega kujunenud olukorrale ja kodanike ootustele ning korraldatud olmejäätmete veo korraldamise pakkumisekutse dokumentatsiooni kvaliteedile.

“Juhul, kui kehtiv leping või selle alusel esitatavad tõlgendused ei rahulda enam vallavalitsust, tuleks otsida osapooli rahuldavat kompomissi. Kui see ei õnnestu, tuleb kaaluda õiguslikke võimalusi leping ühepoolselt lõpetada,” vahendas Metsoja keskkonnakomisjonis arutatut. “Kõige halvem on, kui jäätmed hakkavad kogunema loodusesse, kuna elanikele pakutav teenus on ebarahuldava ülesehitusega.”

Saarde valla korraldatud olmejäätmete veo hankele tuli kaks pakkumust, soodsaima tegi senine vedaja Ragn-Sells, mille töökorraldusega olid elanikud väga rahul.

Mõistev suhtumine

“Lepingu sõlmimise järel hakkasime läbi rääkima, millised kirjad me inimestele saadame ja kuidas rakendame 1. märtsist uut korraldatud perioodi. Siis ilmnes, et prügimajanduses on äri läinud väga karmiks,” selgitab Kolla olukorda, mis viis pooled patiseisu.

Hajaasustusalasse jääb 468 prügikonteinerit, ülejäänud ligikaudu 1000 vallas korraldatud olmejäätmete veoga liitunu prügikonteinerid on tiheasustusalas.

Vallamajast vaadates on uue lepinguga tekkinud erimeelsuse põhjustanud jäätmeseaduse tingimused, kui sageli peab tihe- või hajaasustusalalt prügi vedama, need kehtivad kahtpidi ja klient lähtub oma, vedaja aga enda vaatekohast.

“Hanke tulemusel sõlmitud lepingus oli Ragn-Sells valmis hajaasustuses olmejäätmeid vedama ainult kord kvartalis. Valla seisukoht oli, et seda on selgelt liiga vähe ja see ei vasta inimeste ootustele,” selgitab Saarde vallavanem Andres Annast.

Annasti sõnade kohaselt jõudis vald läbirääkimistel lepingupartneriga ühisele seisukohale, et kõige mõistlikum ja otstarbekam on sõlmitud leping enne 1. märtsi lõpetada. Seda 10. veebruaril tehtigi.

“Hanke hinnapakkumine oli koostatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele,” möönab Ragn-Sellsi Lääne regiooni juht Jüri Meeksa. “Samal ajal oli vallarahva ootus eelkõige veosageduse suhtes veidi teistsugune ja kuna mõlema poole huvi oli olukorra lahendamine, lõpetasid Ragn-Sells ja Saarde vallavalitsus poolte kokkuleppel lepingu,” kinnitab Meeksa Annasti sõnu. Lisades, et infopäeva korralduse leppis firma vallaga kokku ja tagasiside järgi on inimesed otsusega rahul.

“Vaatame jäätmehoolduseeskirja üle, et likvideerida kitsaskohad, siis kuulutame olmejäätmete vedaja leidmiseks välja uue hanke,” seletab vallavanem. “Seni kehtib eelmise perioodi leping ja kehtivad siis kokku lepitud jäätmeveo graafikud ja hinnakirjad.”

Hanke ettevalmistamine võtab mitu kuud ja eeldatavasti saab seda teha juunis.

Kahtpidi mõistetav lõik

Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 25.08.2015

Paragrahv 13. Korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg

Lõige 1: Olmejäätmete regulaarse äraveo sagedus tiheasustusalal on üldjuhul vähemalt kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada kord 12 nädala jooksul. Hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel (suvekodudes, suvilates) tiheasustusalalt toimub vedu vähemalt kord nelja nädala, hajaasustuses kord 12 nädala jooksul 1. maist kuni 30. septembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles