Järvede saatus on kohalikes kätes

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa rannikuäärsed järved olid hapnikunäljas 2003. aasta varakevadelgi, kui jäässe puuris auke Tõstamaaa valla vabakutseline kalur Aare Sutt.
Pärnumaa rannikuäärsed järved olid hapnikunäljas 2003. aasta varakevadelgi, kui jäässe puuris auke Tõstamaaa valla vabakutseline kalur Aare Sutt. Foto: Henn Soodla

Keskkonnaamet teatas, et riik ei eralda raha, kontrollimaks järvede, teiste hulgas Tõhela, Ermistu ja Kaisma Suurjärve hapnikusisaldust talvisel ajal, kui veekogusid ähvardab ummuksisse jäämine.

Küsimusele, kas riik on eraldanud raha järvede talviseks hapnikuseireks, vastas keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti, et lisaraha järvede ummuksisse jäämise kontrollimiseks ei ole eraldatud.

“Vastavalt keskkonnaministri määrusele “Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine” on loetletud seirejaamad (ka jõgedel ja järvedel), kus riik teeb keskkonnaseiret ja rahastab seda,” lisas Tuusti.

Pärnumaa kolme suuremat järve Tuusti viidatud 2008. aastal vastuvõetud määruses seirejaamadena kirjas ei ole.

Küsimusele, kui palju keskkonnateenistused jälgivad järvede talvist hapnikusisaldust, et ennetada kalade loiuks muutumist, vastas Tuusti, et “keskkonnaameti spetsialistidel ei ole järvede keskkonnaseisundi seirekohustust”.

Tänavu veebruaris keskkonnaameti töötajad siiski käisid Ermistu ja Tõhela järvel vee hapnikusisaldust mõõtmas. Tulemus oli masendav: mõlemas veekogus oli hapnikusisaldus langenud kriitilise piirini, kusjuures arvati, et järvi ähvardab ummuksisse jäämine, mida ära hoida on peaaegu võimatu.

Lisaks öeldi läinud talvelgi keskkonnaametist, et ummuksis järvede päästmiseks ei leidu nende eelarves sentigi.

Kohalikud aktiivsed loodusesõbrad ruttasid Ermistu, Kaisma ja vähemal määral Tõhela järveelustikule appi kohe veebruaris, kui keskkonnaameti mõõtmistulemused teatavaks tehti. Ermistu ja Tõhela järve saatust arutati Tõstamaa vallavalitsuses ja kohalikud aktivistid eesotsas vallavolikogu liikme Madis Martsoniga läksid Ermistule lund lükkama ja jäässe auke puurima.

Kaismal võttis päästeoperatsiooni ette MTÜ Järvemaastik eesotsas kohaliku taluniku Kalju Metsoja ning sealtkandist pärit Pärnu maavanema Andres Metsojaga. Appi tuli Pärnu loodusmaja, kust korduvalt käidi järvede hapnikutaset mõõtmas ja õpetati sedasama tegema kohalikke koolipoissegi.

Lükati lund, puuriti auke

Abimeetmena lükati järvede jäält traktoritega lund, et päevavalgus veekogudesse pääseks, ja puuriti jäässe hapnikuauke. Peale selle üritati Ermistul vett hapnikuga rikastada aereerimise teel.

Lõpuks päästis järved aprillikuine suur sula, mis veekogude jääkaane kallastest lahti sulatas, ja kalad jäid ellu. Kaismal arvati, et kalad päästsid hoopis järvekaldal pesitsevad koprad, kes järve sissevoolukanali oma elutegevusega jäävaba hoidsid.

Tänavu lubati alustada varem

Pärnu loodus- ja tehnikamaja merebioloog Jüri Tenson ütles, et teda ei huvita, kas riik aitab rahaga, tema läheb loodushuviliste koolilastega järvede talvist hapnikusisaldust mõõtma igal juhul.

“Seiret tuleb teha, et teada saada, millal asi halvaks hakkab minema,” sõnas Tenson. “Midagi tuleb ette võtta, enne kui kalad on hapnikunäljas loiuks ja nõrgaks muutunud, sest abi on kindlasti tõhusam kui viimasel hetkel kalade hukkumisohus tegutsema hakkamine.”

Sama meelt on maavanem Andres Metsoja. Kuid temagi nentis, et selleks riigil, sealhulgas Pärnu maavalitsusel, raha pole ja järvede päästmine on kohalike asi.

“See rahaline kulu, mis mõõtmiste, järvedelt lume lükkamise ning jäässe aukude puurimise peale koguneb, on riigi seisukohast sedavõrd marginaalne, et eelarvetesse seda ei kirjutatagi,” tõdes Metsoja.

Samal ajal kogub riik 1. veebruarist inimestelt raha harrastuskalapüügi lubade müümisest. Nii Ermistu, Kaisma kui Tõhela järv on kalarikkad. Kui need ummuksisse jäävad, müüb riik kaupa, mida tal kevadiseks kalapüügiajaks enam pole.

Järvede ummuksisse jäämise oht on seda suurem, et tänavu algas talv väga vara ja on juba nüüd lumerohke. Ühtlasi on Pärnumaa järved väga madalad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles