Kihnu mereväravasse Suaru sadamasse merepäästejaama rajamine 2016. aastal, mis on kuulutatud merekultuuri aastaks “Näoga mere poole”, on põhimõttelise tähendusega. Merekultuuri aastal üritame taastada ja taasluua seda osa meie kultuurist, mis 50 okupatsiooniaastaga suudeti muuta mälestuseks.
Merepäästejaamade eelkäijad on tegutsenud Eestis väga hallidest aegadest. Kahe ilmasõja vahel arendati välja merepäästejaamade võrgustik. Vabatahtlike päästjate käsutuses olid luubid (päästepaadid), mida hoiti luubikuurides (merepäästejaamad). 1927. aastast punase juunipöördeni hoolitses merepääste eest Eesti Punane Rist, mis praegugi on vabatahtlike päästjate koostööpartner.