Pärnu kodutute loomade varjupaika sattus püüton

Teet Roosaar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüton. Foto on illustreeriv.
Püüton. Foto on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Pärnu kodutute loomade varjupaik aitas naisel, kes ostis jaanuaris Pärnu minizoost kuningpüütoni, loomale uut omanikku leida.

Püütoni tõi Hollandist Eestisse minizoo juhataja Peeter Põldsam, kes müüs selle ühele Pärnu naisele. "See oli eelmisel aastal sündinud kuningpüütoni poeg. Pisike, alla poole meetri, täiskasvanuna kasvab ta üle meetri pikkuseks," kirjeldas Põldsam.

Põldsami sõnul helistas naine talle hiljem ja ütles, et elukaaslane pole püütoni pidamisega nõus. "Ütlesin, et võtan tagasi ja maksan raha tagasi, aga ta ei tulnud siia. Läks varjupaika, ei tea, miks," kõneles Põldsam.

Varjupaik aitas naistepäeval terraariumiga varjupaika tulnud naisel loomale uut omanikku otsida ja leidis uue huvilise Pärnust. Täpsemalt ei soovinud varjupaiga juhataja Anneli Matsi eelmise ja uue omaniku kohta rääkida, pidades varjupaika selles loos pigem info vahendajaks.

Põldsami andmetel on kuningpüütoneid Pärnus üle kümne. Tema sõnul on nad väga levinud lemmikloomad, keda müüakse mõnikord ka Tallinna lemmikloomakauplustes.

"Äärmiselt leebe iseloomuga. Üliharva hammustavad ja kui see juhtubki, on hammustus valus, mitte ohtlik," iseloomustas Põldsam kuningpüütonit.

Püütonid tapavad saaki kägistades, mitte mürgiga. Kuningpüütoni toiduks on hiired ja väikesed rotid, mida lemmikloomapoed sügavkülmutatuna müüvad.

Põldsami ütles, et inimesed arvavad ekslikult, nagu sööks püütonid ainult elusaid loomi. "Reeglina söövad nad surnud saaki palju paremini. Kasvueas noortele tuleks hiiri anda kord nädalas, suuremana söövad kuningpüütonid paar korda kuus hiirest rotini," rääkis Põldsam.

Matsi jutu kohaselt on kodutute loomade varjupaika lisaks kassidele ja koertele toodud koduküülikuid, kodurotte, tuhkruid, hamstreid ja merisigu. Ta soovitas inimestel, kes lemmikloomale uut omanikku otsivad, kasutada näiteks Facebooki kogukonda Koduotsija, kuhu inimesed sõnumi võivad saata ja lehe pidajad panevad info üles. Muidugi võib uut kodu ka enda Facebooki sõprade kaudu otsida või küsida nõu Pärnu kodutute loomade varjupaigast, kus on palju loomasõprade kontakte.

Kodutu looma leidmiseks on abi kodutute loomade varjupaiga kodulehest ja Facebooki kodukonnast LemmikuLeidja. Kiibistatud koduloomade omanikke aitavad leida ka loomakliinikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles