Klubides kipub vägivaldseks püüdluste kiuste (1)

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Paide ööklubis toimunud traagilise pussitamise taustal on asjakohane küsida, kuidas Pärnus linnavõim, politsei ja klubiomanikud öölokaalide turvalisusega tegelevad.

“Politsei jaoks on probleemsemad kohad need, mis müüvad alkoholi ja on avatud varaste hommikutundideni,” kirjeldas Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Üllar Kütt. “Ühe erandiga: Ülejõel on asutus, mis avatakse varahommikul ja kus kogu öö purjutanud inimestele märjukest müüakse.”

Küti ütlust mööda vajatakse neis kohtades iga kuu tõsisema kakluse tõttu politsei abi. Kõikidest juhtumitest neile teateid ei tule, kuigi võiks.

Ööklubi Vaarikas eestvedaja Viljar Lohu ütles, et kaklemisi täielikult ära hoida on võimatu. “Kui keegi väidab, et tema klubi on probleemivaba, ta suure tõenäosusega valetab,” lausus ta.

Lohu sõnutsi on klubis öösel tööl viis kuni kuus turvameest. Ta lausus, et mõnel korral on ukse peal külmrelvaga vahele jäädud.

Ööklubisid Mirage ja Sunset turvava Real Security juhataja Aldri Teesaar tõdes, et külmrelvi üritatakse klubidesse smugeldada harva. “On tulnud inimesi, ehitusnuga vööl,” kirjeldas ta. “Leidub äärmuslikke relvi, näiteks on üritatud igasuguste kurikatega sisse saada. Aastaid tagasi oli ühel tulirelv, seda pole enam ammu näinud.” Teesaare sõnade järgi on Mirage’is suuremate ürituste korral viis turvatöötajat.

Segadusi tekib selles osas, kuidas peaksid turvajad tagama ohutuse lokaali ees. Turvatöötajate kohustus on kaklustest teada anda, kuid nende lahendamiseks pole Teesaare väitel kohustused ja õigused selged. Real Security juhataja kurdab vastuolude üle turva- ja korrakaitseseaduses.

“Arvatakse, et võime tavainimesest rohkem jõudu kasutada, kuid tegelikult on see meie puhul just piiratum,” rääkis turvafirma juht.

Viljar Lohu arvates peaks klubiesine plats olema politsei pärusmaa, kuid ta saab aru, et mundrimehed jõuavad sellistele kaklustele enamasti hilinemisega. ”Üritame eos klubi ees olevaid tülisid lahendada, kaklusi on seetõttu kindlasti vähemaks jäänud,” tähendas ta.

Kütt väitis, et sellistel kohtadel hoiab politsei silma peal isegi siis, kui väljakutseid ei tule.

Öölokaalil A.P.T.E.K on omapärane turvasüsteem. Sealse administraatori Andrese sõnade järgi on turvameeskond häirenupu vajutuse kaugusel. See-eest on kõik administraatorid silmanähtavalt laiaõlgsed.

“Kui keegi on väga tülikas, oleme öelnud, et ei saa sisse ja kõik,” ütles ta. Viie aasta jooksul pole Andres suurtesse kaklustesse sattunud.

“Tuletage meelde, kuidas Pärnu meelelahutusasutuse administraator lõi pealtnägijate silme all klienti rusikaga näkku, et väidetavaid probleeme kliendiga lahendada,” vihjas Kütt tunamullu TV3 uudistesse jõudnud A.P.T.E.Ki administraatori teole.

Küti sõnutsi ei peaks mõtlema turvamuredele ainult traagiliste sündmuste taustal.

Linnavalitsus, politsei ja meelelahutusasutused peaksid sageli arutlema, kuidas probleemsetes kohtades traagilisi juhtumeid ära hoida.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles