Pärnu Raeküla kooli kolmandikud said tunda end taas lasteaialastena, kui läksid külla Raeküla lasteaia mudilastele.
Suured ja väikesed sõbrad said kokku lasteaias
Külastuspäeval sagisid peale 3.c klassi õpilaste klassiruumis pisikesed lillad karud. Vaja ju lasteaeda minna! Koos on toredam mängida ja jutustada.
Raeküla lasteaias võeti meid avasüli vastu. Asusime kohe koos mängima ja tantsima. Ei puudunud massaažki.
Selle lasteaia tublid õpetajad on ise välja töötanud raamatu „Minu eriline sõber“ ja meisterdanud sinna juurde nukud. Raamatukese tegelasteks on neli nukku-last. Nad elavad kõik Eestis ja käivad lasteaias, aga neil kõigil on mingi mure.
Tantsud tantsitud, jagunesid lapsed nelja rühma. Igale sõpruskonnale tutvustati ühe nuku-lapse elulugu. Suured ja väikesed kuulasid tähelepanelikult, mis raamatutegelasi õnnetuks tegi. Koos asuti arutlema, kuidas saaksime selliseid lapsi aidata, et nad ei tunneks end üksiku, kiusatu ja kurvana ning kuidas aidata neil leida kaaslasi, kellega on koos julge ja lõbus tegutseda.
Mõttetalgud läbi, külastasid koolilapsed lasteaialaste rühmaruume. Seal ootasid ees kommid ja morss. Kuid koolilapsi võlus hoopis mänguasjade nurk ja mäng läks kohe lahti.
Alati on nii, et kui mingi tegevus on põnev, lendab aeg väga kiiresti. Nii ka seekord. Koolilapsed pidid kooli tagasi ruttama. Tagasiteel jutustasid lapsed, mis meeldis. Kõik soovisid, et võiks koos veel selliseid vahvaid ettevõtmisi organiseerida. „Noh, nüüd ma tean, mis koht on lasteaed,“ lausus üks poiss.
Jõulude eel kutsus Raeküla kool väikesi Raeküla lasteaialapsi piparkooke küpsetama. Sõber-Karu vaatas kõike toimuvat suure uudishimuga pealt. Hiljem toimunud vestlusringis arutleti sõprusest ja sõpradest ning mängiti ja tantsiti. Üritus meeldis nii väikestele kui suurtele ja nii tekkiski mõte, et koolilapsed võiksid külastada lasteaeda.