Kommentaar: Lutsu ja hülge võrdlemisest

Enn Hallik
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Hallik.
Enn Hallik. Foto: PP

Ott Arderil olevat olnud üks kena luuletus, milles ta ütleb, et luts ja hüljes on küll mõlemad libedad, aga neid pole mõtet võrrelda ja las hüljes jääb ikka hülgeks ning luts lutsuks.

Parimate sportlaste, olgu siis linna, maakonna või Eesti omade valimisel-hääletamisel võiks seda lutsu ja hülge laulu meenutada. Ning aru saada, et igaüks tegutseb oma elemendis, moel ja kombel, annab endast parima ja see valimine on üks show ning mäng, mida tulebki sellisena võtta. Rõõmustada, kui tulemus vastab ootusele, ning lüüa käega, kui miski tundub imelik.

Sest selles mängus ju võrreldakse raskesti võrreldavaid tulemusi ning nähtusi. Kusjuures pole isegi selge, kes mida võrdleb ja arvestab. Medaleid, olümpiaala, ala kandepinda, vaprat võitlemist, sportlase sümpaatsust või ebasümpaatsust, individuaal- ja võistkonnaala jne.

Kui vaadata Eesti sportlaste 2010. aasta medalivõitude tabelit, siis leiame selle eesotsast tuntutest vaid Kristina Šmigun-Vähi hõbeda Vancouveri olümpialt, Nikolai Novosjolovi maailmakulla epees ja Kaspar Taimsoo - Allar Raja hõbemedali sõudmise MMilt. Ülejäänud on selliste alade esindajad, milles medalid küll väärikad, aga alad ise kusagilt sügavast niŠist ja medalivõitjatest suur osa isegi spordiajakirjanikele tundmatud. Maastikulaskmine pikkvibuga, purjetamise klass X-41, rattaorienteerumise sprint, veemoto klassid O-125 ja OSY-400, lühilaine raadioside, rendþu, kummipaatide kestussõit … Muide, need kõik on meie tänavused täiskasvanute MM-medalid.

Hakkaks nüüd lihtsalt küsima. Sine ira et studia ladina keeles, ilma viha ja poolehoiuta eesti keeles. Lihtsalt küsiks, vastuse mõtleb iga lugeja endale ise.

* Mis on nende alade esindajatel viga, et neid kunagi Eesti parimaiks ei valita? Kas trekisprint, Erika Salumäe ala, oli vähem nišist? Või naiste kaasaegne viievõistlus, allveeujumine?

* Mis fluidum on aastas ühe hea võidu saanud, Itaaliale värava löönud ja naaber Soomest jagu saanud Eesti vutimeeskonnal, maailma edetabeli 74. real seisjal, et ta EM-hõbedaste sõudjate ees nii rahva kui ajakirjanike arvates Eesti teine, päris paljude valikus koguni esimene on?

* Kas Baruto kolmas koht alal, millest Lätis-Leedus arvatavasti kuuldudki ei olda, pealegi rahva arvates eespool koguni olümpiasangar Veerpalust ja maailma kettaheiteliidrist Kanterist, pole imelik?

* Kas keevalise loomuga Kristina Šmigun-Vähi ja ta treenerist isa Anatoli Šmigun võivad olla solvunud, et hoolealused vaid Euroopa 16 parema sekka viinud Avo Keelt olümpiahõbeda ettevalmistajale eelistati?

* Mida imet tegi paar-kolm tõesti head võistlust mänginud, aga ka treenerite üle parda pildumisega meelde jäänud Kaia Kanepi, et ta rahva arvestuses koguni esimene oli ja üldtabelis vaid ühe punktiga olümpiahõbedale Šmigun-Vähile alla jäi?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles