Tiu-tiu ja teisiti kevadesse keeranud Eestis jääb tänapäeval nii emotsionaalselt kui faktiliselt ellu see, kes end meie rahvuskehandi ja ühisteadvusega teoksil olevast hävingust distantseerib. Muidu viib kaasa. Osadus on kena nähtus, ent praegu tuleb omaloodud oaasi tõmbuda ja loota, et keegi siia riiki veel üldse alles jääb, kui katastroofilaine oma töö teinult taandub.