Üle miljardi soojuse eest pole korstnasse kirjutatud

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut (vasakul) ja Pärnu koostootmisjaama juhataja Eduard Enns võivad seinale projitseeritud skeemilt iga hetk jälgida energiatootmise kulgu.
Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut (vasakul) ja Pärnu koostootmisjaama juhataja Eduard Enns võivad seinale projitseeritud skeemilt iga hetk jälgida energiatootmise kulgu. Foto: Ants Liigus

Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juhi Hillar Nuudi sõnade kohaselt läks Pärnu Niidu tööstusrajooni kerkinud soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitus maksma 70 miljonit eurot ehk ligikaudu 1,25 miljardit krooni.

Tegemist on maakonnas aasta investeeringuks hinnatud ehitusega.

Ligemale kaks aastat väldanud ehitus sai valmis sügisel ja seadmete häälestustööga jõuti ühele poole jõuludeks. Nüüdseks on jaam jõudnud toota ja tarbijatele anda üle 65 000 megavatt-tunni soojusenergiat ja umbes 33 000 kilovatt-tundi elektrienergiat. Seda, kui palju elektrit ja soojust jaam parasjagu toodab ja väljastab ning kui suures mahus seda kokku on juba tehtud, näeb arvutist operaatoriruumis või koosolekuruumi seinale projitseeritud tootmisskeemilt, kus paljudest anduritest ja loenduritest tulevad operatiivselt protsessi käiku iseloomustavad üha muutuvad numbrid.

Jaamas töötab ainult 28 inimest ja töögraafik on ööpäevaringne. Kuigi töökollektiiv on kujunenud alles viimaste kuude jooksul, rõhutas elektrijaama juhataja Eduard Enns, et on oma töötajatega väga rahul.

“Oleme suutnud tööle võtta inimesed, kelle silmad säravad, sest nad on hingega asja juures, suutelised kõrgtehnoloogiaga kohanema ja aina juurde õppida,” sõnas Enns.

Õppida on jaama töötajatel – operaatoritest ja tehnikutest insenerideni – tulnud tõesti palju. Ja võõrkeeles, sest siinsed töökeeled on eesti keele kõrval inglise ja soome keel.

Lääne-Eesti piirkonna juht Nuut selgitas, et kuna Fortum Termest on Põhjamaade firma, mille üks suuromanikke on Soome Vabariik, peetakse töökoosolekud, kui kohale tulevad kolleegid Soomest, inglise keeles. Soome keele oskust töötajatelt ei nõuta, inglise keele vahendusel kulgesid nende koolitusedki.

Kuigi jaam võiks elektriga varustada kogu Pärnu linna, müüb Fortum Termesti Pärnu koostootmisjaam elektrit börsile.

Toasoojaga varustab aga elektrijaam linna kaugküttesüsteemi tervenisti, kusjuures reservis hoitakse seni Pärnut soojaga varustanud katlamaju Suur-Jõe, Turba ja Ringi tänaval. Need lähevad käiku, kui pakane valjeneb ja koostootmisjaama võimsusest ei peaks jätkuma vajamineva soojusenergia tootmiseks.

Pärnus on Fortum Termestil ligikaudu 600 soojatarbijast klienti.

Pärnu koostootmisjaama sarnaseid energiatootjaid on Eestis veel kaks: Tartumaal Luunjas ja Tallinnas Väol.

Üle miljardi krooni maksnud jaam peaks Ennsi ja Nuudi sõnade kohaselt end tasa teenima kaheksa kuni 12 aastaga, sõltuvalt energia hinna kujunemisest.

Energiatootmiseks kasutab jaam hakkpuitu ja turvast, vajadusel maagaasi.

Koostootmisjaama juhataja Enns kinnitas, et praegu müüb Fortum Termesti koostootmisjaam tarbijaile üht odavamat kaugküttesoojust riigis: megavatt-tund soojusenergiat maksab Pärnus käibemaksuga 780 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles