Iga vähegi ajalugu õppinud inimene teab, kuidas pärast 19. sajandi keskpaiga kartulimädanikku inimesed Iirimaalt põgenesid. Põhjus oli nälg, millest tingitud meeleheide mõnikord isegi inimsöömiseni viis. Peamiseks sihtkohaks sai Ameerika. Loodeti, et seal on võimalik kõike otsast alustada ja vabalt, inimese moodi elama hakata. Mõnikord sai see unistus teoks, ent mitte alati. Paljud ei tea, et küllalt tihti saadeti iirlastest sisserännanud tagasi Inglis- ja Iirimaale. Põhjuseks enamasti ameeriklaste tigedus igat sorti võõramaalaste suhtes, samuti usulised ja kultuurilised erinevused. Iirlased olid ju põhiliselt katoliiklased, kohalikud aga valdavalt protestandid.
Tellijale
Priit Neilinn: Kõik siin ilmas kordub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerikas maabunud iirlased jõudsid esimesena põhiliselt Massachusettsi osariiki. Sealne vastuvõtt oli aga väga vaenulik eelmainitud põhjustel. Rahvastiku põhiosa moodustasid inglased, kelle vaen iirlaste vastu on üldteada.