Ühisgümnaasium pidas rahvusvahelist konverentsi

Rahvusvaheline konverents Pärnu ühisgümnaasiumis.

FOTO: Erakogu

Pärnu ühisgümnaasium korraldas Erasmus+ projekti „Equal Opportunity of Learning Skills Increasing the Level of Employability“ raames rahvusvahelise konverentsi „Haridus ja tööturg Euroopas täna ja homme“.

Konverentsil esinesid spetsialistid maakonnast ja riigist ning projektipartnerid Poolast, Itaaliast, Küproselt ja Türgist.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja Teet Kurs rõhutas avakõnes rahvusvaheliste projektide tähtsust just õpilaste kaasamise seisukohalt, kuna selliste projektide kaudu õpitakse leidma ühist keelt, arendatakse tugisüsteemi ja võimekust. Neis projektides osalenud noortel on käes võti, et olla edukas Euroopa tööjõuturul, sest tänapäeva maailmas liiguvad nii ettevõtted kui töötajad ühest riigist teise.

SA Archimedese esindaja Kätlin Lepa tutvustas E+ programme. E+ programmid toetavad hariduse ja tööjõuturu sünergia tekkimist. Projektide kaudu saavad üldhariduskoolid arendada oskusi, kuidas vältida õpilaste koolist väljalangemist ja parandada digioskuste arengut. Kõneleja rõhutas, et digioskus pole pelgalt digivahendite kasutamine, vaid oskus elu digivahendite abil lihtsamaks teha. Lepa tõi välja, et sageli ei osata E+ programmist abi leida, sest ei teata, mida programm pakub. Näiteks on õpetajad veel vähe kasutanud võimalust välismaal töövarjuks käia, teha projekte eri asutuste ja koolidega või käia programmi toel Euroopas kontaktseminaridel, kust leida projektipartnereid.

HTM üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka tutvustas konverentsil Euroopa Liidu haridusprioriteete ja selgitas väliskülalistele Eesti riiklikku õppekava.

Järgnesid Küprose, Itaalia, Poola ja Türgi partnerkoolide esindajate ettekanded oma riigi haridussüsteemist, õppekavast ja tööturust. Kuigi meie koolisüsteemid on erinevad, on Itaalia, Poola, Küprose, Türgi ja Eesti hariduses samalaadseid probleeme. Koolist väljalangemine on probleem kõikides riikides.

Nii nagu meil, on Poolas ja Itaalias murekoht õpilaste arvu vähenemine, mis tähendab koolivõrgu ümberstruktureerimist. Türgis on viimane aastakümme tähendanud pidevaid haridusreforme, st õpetajatel ja koolidel puudub stabiilsus.

Itaalias on õpetajaks saada raske, sest tuleb sooritada riiklikud eksamid, aga samas määrab riik õpetajale töökoha. Sama süsteem on Küprosel, kus õpetajal ja koolijuhil tuleb iga viie aasta järel liikuda uude kooli, kuhu riik ta määrab.

Selgus, et ka Itaalia koolid elavad praegu reformiperioodis: sealne koolireform algas 2016. aastal. Reformi üks eemärke on õpilaste koolist väljalangemist vähendada ja teisalt anda gümnaasiumiõpilastele tööturule sisenemiseks vajalik töökogemus kohustusliku praktika vormis mõnes kohalikus ettevõttes. Küprose haridussüsteem on paindlik ja et riik on väike, on koolide-õpilaste suhtarv Eesti omaga sama. Poola koolisüsteem on võrreldav Eesti omaga mitte ainult õppeprogrammi, vaid ka ainevõistluste ja lõpueksamite süsteemi poolest.

Päev lõppes konverentsi peaesineja, majandusekspert Ott Pärna ettekandega „Töö ja oskused 2025 ning visioon Eesti haridusmaastikule“, mille põhisõnumiks oli, et tulevikku küll ennustada ei saa, kuid need, kes on tulevikuks valmis, juhivad oma saatust ise, samas kui need, kes sündmustele reageerivad, muutuvad osaks teiste plaanidest.

Ott Pärna tõi välja kolm probleemi, mida võib näha ka võimalustena.

Rahvaarvu vähenemise tõttu tähendab majanduskasv kasvu töökohtadeta. Meie saame suurendada rentaablust ja vähendada tootmisjääke. Praegune tarbimisele tuginev majanduskasv pole jätkusuutlik. Peame tundma Y-põlvkonna eripära, sest selle põlvkonna noored lõpetavad just praegu gümnaasiumi ja Y-põlvkond ootab tööandjalt vastutustundlikku ja keskkonnast hoolivat suhtumist. Tähelepanelik peab olema ka selle suhtes, et Euroopas on pool noortest töötud ja see, et neil pole töö kaudu leitavat identiteeti, teeb nad vastuvõtlikuks igasugustele ISISe-sugustele äärmusrühmituste ideedele.

Fossiilkütused ja teised looduslikud ressursid pole lõppematud. Seetõttu ei tea me, kuidas ja kuhu maailma rahavastik vee- ja/või kütusepuudusel liigub. Teisalt saab majandada ja elada säästlikumalt, energiapuuduse kompenseerimiseks kasutada uusi tehnoloogiaid. Näiteks tõi Ott Pärna Singapuri, kus pole oma joogivett, aga merevett töödeldakse joogiveeks ja tulevikus Singapur ilmselt naaberriikide mageveest ei sõltu.

Kliimasoojenemine puudutab samuti kogu planeedi rahvastikku ja selle liikumist. Seega ei jää praegune immigratsioonilaine kindlasti viimaseks. Edukas on see, kes neid protsesse ette näeb.

Ott Pärna tõi välja veel olulisi mõtteid-küsimusi, millele haridusasutustes mõtiskleda tuleks:

-    Tänapäeva koolide suurimaks väljakutseks on õpetada noori, kes peavad olema valmis tulevikuks, kus tuleb osata probleeme sõnastada, sest probleeme ei saa lahendada, kui neid defineerida ei suudeta.

-    Poiste õpihuvi kasvab kohe, kui ainetunnid muutuvad eluliseks.

-    Kuhu kaob koolis loovus, kui veel lasteaias on kõik lapsed loovad?

-    Tänapäeva Y- ja Z-põlvkonna noortele on oluline mõtestatud tegevus (nad ei suuda teha tööd, millel puudub mõte) ja vabatahtlik töö, mis aitab noorel end leida ja on tema arengukiirendiks. See kiirendab noore žansse läbi lüüa.

-    Kool võiks süstida noortesse eelkõige uudishimu ja vastutuse võtmist. Selliste oskustega saavad noored elus edasi juba hästi hakkama.

Konverentsi korraldamist toetasid Euroopa Komisjon, Pärnu linnavalitsus ja Pärnu ühisgümnaasium.

Tagasi üles