Riigil on kohustus mõelda homsele päevale

Ene Ergma.

FOTO: PP

Uus aasta on kätte jõudnud. Eestis on käibel meile uus raha – euro. Tore on aastat alustada positiivsete emotsioonidega. Hea on tõdeda, et meil on käibel turvaline valuuta, mida kasutab suur osa Euroopast ja aktsepteerib kogu maailm.

Eurot kasutavate riikide perre astumise järel on Eesti üks tugevamini lõimunud riike maailmas. Pole palju maid, mis kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu ning on Schengeni leppega liitumise kaudu osa Euroopa Liidu piirideta tsoonist.

Varasemast tugevam seotus tähendab rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda tänase kõrval homsele päevale.

Kui vaadata tagasi riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis seda saab võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime.

Tunnustan 11. riigikogu, mis suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid. Tunnustan valitsust, kes esimest korda meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.

Me valime märtsis uue riigikogu. Ma näen juba tõusmas optimismilainet: valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida veel pole isegi teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu.

Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis praegu raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes veel pole sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma. 580 000 töötavat inimest maksavad riigikassasse makse ja kannavad nii töötute ja abivajajate koormat. Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.

Märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua senisest suurema lisaväärtusega tooteid. Selleks on vaja küllaldaste oskuste ja teadmistega inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui vanematele südamele panna seda, et 21. sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil.

Head inimesed, ma tean, et te teete märtsis targa valiku.

Riik ei ole ainult hulk institutsioone, riik ei ole ainult reeglid ega neile allumine. Riik on iga inimene, tema kodu ja pere. Olgem kohal seal, kus meil on võimalik aidata, lausudes lahke sõna või ulatades abikäe. Kuulakem, märgakem ja aidakem teist inimest! Igaüks, kes teeb korda oma kodu, viib ellu oma ideed või aitab kaasinimest, on meie riigile hea kodanik.

Suurim vastutus on hoida üksteist ning olla aus ja vaba inimene.

Ilusat uut aastat teile kõigile!

Tagasi üles