Kui mujal Euroopa kohal lennates moodustab maapind üsna korrapärase heledate põhitoonidega ruudustiku-rombistiku, mis tuleb sellest, et valdav on inimese haritud põllumaa, siis Eesti kohal oleme harjunud nägema ulatuslikkku ja süngeltki mõjuvat tumerohelist massi. Need on meie metsad, mille üle olen alati uhkust tundnud.
Viimati üle Eesti lennates hakkasin eristama, et kogu see tohutu kasukas ei olegi ühtlaselt tumeroheline. Osa on hoopis heledam ja osa lähemalt vaadates päris kahvaturoheline. Kahvatu osa on viimasel ajal järjest kasvanud ja laienenud nagu aktiivne vähikolle. Olen endalt küsinud, mis tüüpi mets neis kohtades kasvab. Vastuse sain õige pea ja see pani jahmatama.