28. aprill 30 aastat tagasi oli minu elus tähelepanuvääriv päev: nõukogude võim tahtis saata mind Tšornobõli raadioaktiivset tolmu kühveldama ja ainult enesealalhoiuinstinkt, ohu eelaimus ja tühi kõht päästsid mu.
Tellijale
Tšornobõl minu elus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne lõunat, kui ma laevadel oma tavapärast kontrollreidi tegin – olin siis kalurikolhoosi laevastiku peamehaanik –, toodi mulle teade, et kolhoosi peainsener Mati Saar soovib mind kohe näha. Sain tema käest sõjaväekohuslase arvestuskaardi ja kutse, millel oli kirjas, et pean minema kogunemispaika Mai 3.