L, 13.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suvekodust võib saada päriskodu

Silja Joon
, reporter
Suvekodust võib saada päriskodu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pärnumaa hinnalisim maakodu asub Varbla vallas mere lähedal ja metsade vahel, on imelise haljastuse ja superluks sisekujundusega rehielamu.
Pärnumaa hinnalisim maakodu asub Varbla vallas mere lähedal ja metsade vahel, on imelise haljastuse ja superluks sisekujundusega rehielamu. Foto: Nord Property

Maa- või suvekoduks otsitakse rahulikku ja privaatset kohta, mis asuks Pärnust pooletunnise autosõidu kaugusel, samal ajal innustab linlasi maale kolima unistus oma kodust.

«Inimesed hakkavad linnast eemale kolima, kui kinnisvara hinnad kerkivad. Praegu ongi selline aeg, kus palgad ei tõuse nii kiiresti kui kinnisvara hinnad,» märkis kinnisvarafirma Uus Maa maakler Kuido Oja.

Oma maamaja

Oja teatel otsivad selliseid asukohti nii kohalikud linnainimesed kui ka kaugemalt tulijad, sest Pärnumaa magnet on meri ja jõgi. «Kindlasti võiks maakodu juurde kuuluda armas metsatukk, kus saaks puid teha või niisama kõndimas käia. Soovitakse avarust, et naabrite aknad õue pealt vastu ei vaataks,» kirjeldas Oja.

Näiteks müüs Oja just ära ühe Veelikse külas asuva maakodu. «See asub pärapõrgus, ent lähedal on jõgi ja järv. Ehe palkhoone oli juba palkideni lahti võetud ja ootas renoveerimist,» seletas maakler. Ostuargumentideks said soodne hind ja positiivne emotsioon, sest ostjate soov oli hoone taastamisel kujundada võimalikult algupärane miljöö.

Uudse trendina tõi Oja huvi rentida suveks või aasta ringi kasutamiseks väike elamine, mis asub linnast eemal. Soomlastel on näiteks hästi populaarne leida oma lomamökki – maamaja, kuhu minnakse puhkuse ajal või nädalalõppudel pere või tuttavatega puhkama. Eesmärk on looduses viibida ja mugavused ei mängi selle juures rolli. Sellist suvemajakest tahetakse rentida, mitte osta. Renti ollakse nõus maksma kuni 500 eurot nädalas või 100–500 eurot nädalalõppude eest.

Põhjanaabrite juures populaarne puhkamiskultuur hakkab meilegi jõudma – pääseks ainult linnast välja. Omanikuks olemine toob kaasa kohustused muru niita, koristada ja tööd rabada. Puhkaja tahab tunda ennast vabalt, teha sauna ja nautida loodust. «Kahjuks pole meil just palju selliseid kohti. Prognoosin, et tulevikus läheb selline teenus veelgi rohkem hinda,» pakkus Oja.

Eraldi sihtrühm on Oja sõnul akadeemiline rahvas, kes tahab rentida suveks rahulikus maakohas renoveeritud elamise, et seal oma teadustööd kirjutada. Eriti hinnas on kenasti korda tehtud rehetared.

Veekogu, vaikus, privaatsus

LVM Kinnisvara maakler Sirje Savvest tõdes, et oma maja igatsus paneb pakkumisi uurima eeskätt nooremapoolse lastega pere: kui rahalised võimalused linnamaja peale ei hakka, suunatakse pilk maamaja poole, mis peaks paiknema võimalikult linnale lähedal ja seal oleks hea bussiliiklus. «Kuni 20 kilomeetrit Pärnust, ütleb tüüpiline klient,» toob Savvest näite. Veekogu, vaikus ja privaatsus – need käivad nagunii nõudmiste juurde.

Eelmisel aastal võttis maakleriga ühendust kolme väikse lapsega ema, kel oli Keilas kahetoaline korter. Pere unistuseks oli maja, kuhu saaks sisse kolida ilma pangaorjuseta, et lapsed võiksid seal olla oma õues ja poleks vaja muretseda, mis nendega juhtub. Et nad saaksid ise kooli ja lasteaeda. Ja mõnus külakogukond võiks olla. Pere soetas maja Lavassaarde – kaugtöö võimaldab säärast elustiili.

Jõukam linnainimene vaatab maakodu teiseks koduks. Siis on soovid juba teised: veekogu, looduslikult ilus koht, silmapiiril naabrid ja maad üks-kaks hektarit. Selliste eri hinnaklassis pakkumiste vastu tunnevad huvi valdavalt eestlased. «Paljud müüjad ootavad, et tuleks üks rikas soomlane. Enam nii väga ei tule, pigem hakkavad vanad soomlased oma siinseid suvilaid müüma. Vanadus kallal ja vaja lastele lähemale minna, tagasi Soome,» kirjeldab Savvest.

Endiselt on väga nõutud võimalikult autentselt säilinud vanad elamud, kus pole kipsi, laminaati ja plastaknaid. Neid polegi enam nii palju. Ja kui on, siis on need kokku kukkumas, sest pärijate ringis on keegi kaljukindel, et nüüd saab rikkaks.

Savvesti kogemuse järgi on piirkondi, mis lihtsalt ei ole populaarsed. Kummalisel kombel näiteks Koonga vald, Saarde, Vändra ümbrus. «Sealt võib leida maakodu, kuhu ei kosta ükski tsivilisatsiooni hääl. Milline luksus,» pakkus maakler.

Nõukogude ajal oli suvila pere talvevarude kasvatamise koht. Nüüd toimetavad neis inertsist üsna eakad pensionärid. Kes enam ei jõua, paneb müüki. Ja ostjad on enamasti oma maja unistusega noored. Tammiste, Eametsa, Ehitajate tee äärne piirkond, Audru – linnalähedastest suvilakooperatiividest on saanud aasta ringi kasutatavad elurajoonid.

Ehitavad suvilaid ümber

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu osakonna maakler Arne Pent tõdes, et mereäärseid talumaju on vähe pakkuda ja need on krõbeda hinnaga. Maakodude mõttes on parem müügipotentsiaal kuni 50 000 eurot maksvatel looduses paiknevatel talumajadel, sest neid annab aasta läbi elamiseks ümber ehitada. Selline võib paikneda ka näiteks Kihnus: vesi võib olla kaevust ämbriga ja kuivkäimla aianurgas. On inimesi, kelle unistuseks on selline koht ajapikku korda teha. Suvilaks talukohta ei osteta, see nõuab liiga palju hoolt.

Aiamaa pidamise eesmärgil küsitakse suvilaköksi Kirsi-Raba aiandisse, Tammistesse või Sinti, sest need on linnalähedased kohad. Kilksamaga on bussiühendus kehvem ja huvi sinna suvilat soetada väiksem. «Just äsja müüsin Tammistes suvila, mis oli ümber ehitatud aastaringseks elamiseks. Sauna, pliidi ja ahjuga. Ostjateks 30ndates paar, kes soovis väheste vahenditega elamu nüüdisajastada,» tõi Pent näite. Elamu müügihind oli 46 000 eurot.

Pärnus selle raha eest maja ei osta. Tüüpilised objektid on plokkidest ja eterniitkatusega suvilad, kus on Pioneer-pliit, saun, punastest tellistest kamin ja ruumid on kaetud lakitud puitvoodriga – sellise puhul kaalutakse võimalust hoone väljastpoolt soojustada ja ehitada kamina asemele soojust salvestav küttekeha, et seal saaks elada aasta läbi.

Sellist mõtet kannavad peas inimesed, kes tahavad järk-järgult oma kätega renoveerida. Ostes hoone 30 000 – 40 000 euroga, saadakse elamiskõlblik kodu 60 000 – 80 000 euroga – see on kolmandiku võrra soodsamalt kui võtmed-kätte uus maja, mis maksab 120 000 – 130 000 eurot.

«Kui buumi alguses oli kasulikum suvila ümberehitamise asemel uus maja püsti panna, on praegu uus kodu paljude jaoks taas kättesaamatu luksus,» seletas Pent.

Kalleim ja odavaim

Kinnisvaraportaali KV andmeil on Pärnumaal müügis poolsada suvemaja või suvilat, neist odavaim on 10 200 eurot maksev 80ndatel ehitatud suvila Kilksamal ja kalleim Varbla vallas Muristes, kus müüakse männimetsa all paiknevate suvemajakestega privaatset ja oma liivarannaga hiigelkinnistut. Hinnaks on 135 000 eurot.

Taluhoonete ja palkmajade pakkumisi on palju vähem, sõltuvalt asukohast ja seisukorrast maksab soodsaim 22 000 ja kalleim 180 000 eurot maksev renoveeritud rehielamu.

Tagasi üles