Puhkealadel napib rajatisi ja suunaviitu

FOTO: PP

Pärnu kui suvituslinna ja kogu regiooni külastajaid ning elanikke paeluvad siinne rohelus ja puhkamisvõimaluste mitmekesisus.

Nii tõdetakse Pärnu linna ja lähiümbruse omavalitsuste avalike puhkealade uuringus.

Uuringu käigus kaardistati mõjukate avalike puhkealade olukord Pärnu ja selle lähiümbruse omavalitsustes, hinnati nende kättesaadavust, taristut ja külastatavust.

Analüüsiti külaliste rahulolu ja vajadusi puhkealadel, arenguväljavaateid ja majanduslikke aspekte, sealjuures töökohtade loomise potentsiaali.

Uuring on osa Pärnumaa omavalitsuste liidu algatatud Suur-Pärnu võrgustikke siduvast teemaplaneeringust, mida teostavad Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY.

Kuues omavalitsuses – Pärnus, Tahkurannas, Paikusel, Sindis, Saugas ja Audrus hinnati seitsme funktsiooniga avalikke puhkealasid, nagu pargid, ranna-alad, ujumiskohad, mänguväljakud, terviserajad, tervisespordikeskus ja motoala.

Puhkealade kättesaadavus

Puhkealade kättesaadavus on parem tiheasustusaladel, kus elamud jäävad lähimast puhkealast keskmiselt 1,9 kilomeetri kaugusele. Hajaasustuses paiknevate eluhoonete kaugus lähimast puhkealast on 5,7 kilomeetrit.

Parim ligipääs puhkealadele on Sindi ja Pärnu linnas, valdadest Paikusel ja Tahkurannas. Kõige kehvem on puhkealade kättesaadavus Audru vallas.

Kõige kergemini pääseb elamualadelt Rae randa, Reiu-Liiva karjääri ja kõikjale Pärnu ja Sindi linna puhkealadele, välja arvatud Ujula parki. Raskemini ligipääsetavad on Valgerand, Jõulumäe tervisespordikeskus ja Tahkuranna rand.

Tulevikus suureneb tõenäoliselt eelkõige Valgeranna puhkeala ja Paikuse vabaõhulava külastatavus, sest nende lähedusse on kavandatud enim uusi eluruume.

Puhkealadeväliseid märgistatud kergliiklusteid on 34,7 kilomeetrit, neist enamik paikneb Pärnu linnas (20,8 km) ja Paikuse vallas (7,8 km).

Uuritavad alad on ühistranspordiga hästi kättesaadavad. 15 puhkealale on võimalik iga päev bussiga saada vähemalt kilomeetri kaugusele. Üle kilomeetri eemale jäävad bussipeatused Reiu, Valge- ja Tahkuranna rannast, Jõulumäe tervisespordikeskusest ja Reiu-Liiva karjäärist.

Ühissõidukiga puhkealale jõudmise võimalused erinevad aastaajati ja nädalapäeviti vähe. Kõige kehvem on bussiühendus 10–15 ja hilisõhtusel ajal alates kella 20st.

Sõidusageduse järgi on kõik puhkealad, välja arvatud Seljametsa karjäärijärv, suhteliselt hästi kättesaadavad.

Peale oma maakonna elanike saavad pea igale linnaümbruse puhkealale kaugliinibussiga sõita kaugemalt tulijad, arendamist vajaks ehk ligipääs Jõulumäe tervisespordikeskusele ning Tahkuranna randa.

Puhkealade viidastamisele ja tähistamisele on pööratud väga vähe tähelepanu. Maanteel on suunaviidaga tähistatud vaid neli puhkeala: Seljametsa järv, Reiu rand, Jõulumäe puhkekeskus ja Pärnu lennujaama motopark. Kohapealne tähistus on olemas kaheksal puhkealal. Puhkealadele ei viidata omavalitsuse keskustestki, välja arvatud Pärnu linnas.

14 puhkealal puudub nii asukohaplaan kui puhkealasisene viitamine. Mõlemad on olemas ainult Pärnu rannas, Jõulumäe tervisespordikeskuses ja Raeküla jooksu- ja suusaradadel.

Probleemid parkimisega

Enamikul puhkealadel on autoga liikumine piiratud, see tähendab, et seal on mootorsõidukivaba tsoon. Puhkealasid, kuhu kõikjal pääseb mootorsõidukiga, leidub kaks: Tahkuranna rand ja Seljametsa karjäärijärv.

Parkimist selleks mitte ette nähtud kohas esineb kümnel puhkealal.

Parkimiskorraldus on hea vaid Jõulumäe tervisespordikeskuses ja Raeküla jooksu- ja suusaradade lähedal. Halb on see neljal puhkealal: Rae ja Tahkuranna rannas, Paikuse vabaõhulava juures ning Seljametsa karjäärijärve ääres.

Teeäärte niitmise ja korrashoiuga on probleeme vähestel puhkealadel.

Puudu on rajatistest

Kümne puhkeala teede seis on hea, nende hulka kuuluvad kõik Pärnu linna puhkealad (välja arvatud Ringi tänava kinnistu Lastestaadion), Valgeranna puhkeala, Jõulumäe tervisespordikeskus ning Raeküla jooksu- ja suusarajad.

Rajatistest tekitab enim muret käimlate (13 puhkealal), laste mänguväljakute (16 alal) puudumine ja riietuskabiinide vähesus. Soovida jätab nii pinkide, käimlate kui kabiinide heakord.

Prügiga ei ole enamikul puhkealadel probleeme, kehv on selles suhtes olukord Seljametsa karjäärijärve ääres.

Teenuseid pakub seitse puhkeala. Kõige rohkem osutatakse toitlustusteenust (kuuel alal), järgnevad laenutus ja majutus (kolmel alal).

Külastajad avaldasid pahameelt käimlate ja inventari heakorra, prügimajanduse, ühistranspordi ja infotahvlite suhtes. Kõige enam ollakse rahul puhkealadel pakutavate teenustega.

Teravaim on puhkepiirkondades vajadus inventari, eriti pinkide, varjualuste ning rannaaladel ja ujumiskohtades riietumiskabiinide järele. Suurim nõudlus laste atraktsioonide järele on Jaansoni rajal, seejärel Reiu ja Rae rannas.

Kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest vajab puhkealal teenuseid, eelkõige on nõutud müügikioskid ja eri laenutused.

Vajadus korraliku toidukoha järele on ligi kolm korda väiksem, kuna 74 protsenti puhkeala külastajaist ei veeda puhkealal üle nelja tunni.

Ülekaalukalt loetakse parima heakorrastusega puhkealaks Pärnu rannaala, kõige kehvemaks aga Reiu randa.

Uurimisalal asub üheksa töökohtadega puhketerritooriumi.

Töökohtade arvu poolest on esikohal Pärnu rannaala, järgnevad Valgeranna puhkeala ja Jõulumäe tervisespordikeskus.

Suurimat ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomise potentsiaali nähakse Reiu rannas.

Enamik (89 protsenti) puhkealade külastajaid on eestlased. Välisriikide kodanikest käib siin enim soomlasi. Eestlastest üle poole (58%) on uurimisala valdade elanikud. Väljaspoolt tulnutest on kõige rohkem inimesi Tallinnast (14%) ja Tartust (8%).

Eelistatakse kodulähedast puhkeala

Puhkealale sõidetakse kõige sagedamini autoga (51%), neljandik inimestest jõuab kohale jalgsi. Kolmandal kohal on jalgratta (16%) ja neljandal mootorratta või rolleri (4%) kasutamine. Ühistransporti kasutab vaid kolm protsenti puhkealale tulijatest.

Puhkealal viibimise põhjus on kõige sagedamini suplemine ja päevitamine (46%), järgnevad jalutamine (26%), konkreetsesse kohta liikumine puhkeala kaudu (8%) ja trennitegemine (6%).

Valdav osa (97%) puhkeala külastajaid veedab alal alla ühe päeva, keskmiselt kaks tundi. Kõige vähem aega veedetakse terviseradadel ja parkides ning kõige kauem puhatakse rannaaladel.

Enamik (62%) inimestest külastab oma elukohale lähimat puhkeala kõige sagedamini.

Külastamise vältimise põhjustena nimetati enim ala atraktiivsuse puudumist, tegevuste ja harrastustega seotud võimaluste puudumist, ülerahvastatust.

Kõiki puhkealasid iseloomustab inimeste sesoonne käitumine: suvel käiakse seal tihti ja talvel harva. Külastatavus on hooajalisem rannaaladel ja väiksema sesoonsusega parkides ja terviseradadel.

Puhkealadel näeb rohkem inimesi nädala esimesel poolel ja nädalavahetusel.

Tagasi üles