E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töötasu tõendamine

Ilona Küüts
, tööinspektsiooni Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja
Töötasu tõendamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilona Küüts.
Ilona Küüts. Foto: PP

Üldjuhul sisaldub töötasu kokkulepe kas töölepingus või selle kirjalikus dokumendis. Töölepinguseadus (TLS) näeb ette, et töötasu kokkulepe peab olema fikseeritud kirjalikult.

Praktikas ei ole harv olukord, et tööandja maksab kokkulepitud töötasu niikaua, kuni tööandjal sujub kõik majanduslikult hästi. Rahaliste raskuste korral üritab tööandja maksta töötajale kokkulepitust oluliselt vähem (tihti kehtiva töötasu alammäära järgi), mis ei ole õige, kui see ei vasta kokkuleppele.

Mida saab töötaja sellises olukorras teha? Töövaidluses on tõendiks eelkõige kirjalikud dokumendid. Kirjaliku töötasu kokkuleppe puudumisel võib tegeliku töötasu suuruse tõendina esitada eelmiste kuude töötasu arvestuse lehed, töötaja pangakonto väljavõtte varasemate laekumiste kohta tööandjalt, samuti tööandjalt töötajale väljastatud töötasutõendid esitamiseks pangale või muule asutusele.

Raskem on töötajale olukord, kus puuduvad igasugused kirjalikud tõendid varem makstud töötasu kohta, näiteks ümbrikupalga puhul. Selliselt töötasu vastu võttes tuleb töötajal silmas pidada, et kahju temale on mitmekordne: tasu ei lähe hiljem arvesse pensioni suuruse arvestamisel (sellelt on tasumata sotsiaalmaks), tagantjärele tuleb sellelt maksta riigimakse ja sellise tasu saamise tõendamine on samuti pea võimatu.

Meeles peab pidama TLSi 3. paragrahvis nimetatud töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt samasuguse töö tegijatele tuleb võrdset töötasu maksta. Seega võiks tõendiks töövaidluses olla kaastöötaja tööleping, milles fikseeritud töötasu kokkulepe sama töö eest.

Kui aga puuduvad tõendid töötasu suuruse kohta või ei olegi selle suhtes tööleasumisel ega hiljem kokku lepitud, tuleb lähtuda TLSi 29. paragrahvi 2. lõikes sätestatust: kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasuks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel samasuguse töö eest samadel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

On hea, kui tööandja juures kehtib kollektiivleping, kus eri töötajate kategooriate töötasud on tööandja ning -võtjate vahel kokku lepitud. Tavaliselt ei tekigi kollektiivlepinguga kaetud firmades töötasu vaidlusi. Samal ajal võib selliseid lepinguid tõenäoliselt olla üksnes suurfirmades.

Kui siiski puuduvad mis tahes tõendatavad kokkulepped, tuleb minna TLSi 29. paragrahvi 2. lõikes nimetatud tavapärasele tasule samasuguse töö eest samadel asjaoludel. Töötasu kindlakstegemisel tuleks lähtuda sellest, kas tegemist on oskustöölise või kvalifitseerimata töötajaga, töötingimustest ja oluliseks võib osutuda, millises paikkonnas tööülesandeid täidetakse.

Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et parim viis kokkulepitud töötasu saamiseks ja vaidluste vältimiseks on kirjalik lepe, milles tasu suurus ja selle maksmise tingimused (eriti lisatasu puhul) on võimalikult täpselt lahti kirjutatud.

Märksõnad
Tagasi üles