Jaanus Männik: Sundsoostamine vs. soode taastamine

Jaanus Männik Foto: PP

Riigimets nagu põllud, veed, sood ja rabadki on rahva vara ja avalikud asjad. Täpsemalt öeldes on mitmekesine elusloodus koos viljakandva mullaga vaimuvara – eesti keele ja kultuuri – kõrval parim osa eestlaste varast. Saame uhkustada sellega, et mõlemat vara on meil ühe inimese kohta rikkalikult, rohkem kui enamikul teistest rahvastest.

Teisalt on mõlemad varad äärmiselt õrnad, tundlikud, tallamis-, laristamis-, lörtsimis-, hävimis- ja unustamisohtlikud.

Nagu ütlevad teadlased, oleme Vargamäe aegadest tänapäevani vähendanud näiteks soode pindala kolm korda, lõviosa sellest muidugi okupatsiooniaastatel. Nüüd on viimane aeg osa soid taastada. Taastamise on meile ette kirjutanud jõukas osa Euroopa Liidust – need, kes oma sood ja loodusmetsad vaatamata okupatsiooni puudumisele pea täielikult on likvideerinud: põldudeks, sh puupõldudeks, linnadeks, maanteedeks. Nad on valmis meile soode taastamise eest maksmagi – 12 miljonit eurot. Meie ülesanne koos Soome ja Lätiga peaks olema justkui kogu Euroopa vigade tuntav heastamine.