Kasutamata saastekvoodi müügitulust Jaapani ettevõttele remonditakse energiasäästlikumaks varasematele lisaks veel neli hoonet maakonnas.
Tossuraha vähendab hoonete küttekulusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval kinnitas valitsus kolmanda nimekirja objektidest, mis tunnistati abikõlblikeks Eesti riigi poolt Jaapani suurettevõttele Sumitomo Corporation 1,6 miljoni saastekvoodi ühiku müügitulust saadava raha abil energiasäästlikumaks muutmiseks.
Kunda spordikeskuses on plaanis eraldatud raha eest lõpetada välisfassaadi ja katuste soojustamine, ventilatsioonisüsteemi laiendus ning akende vahetus. Spordihoone tööde maksumus on 281 000 eurot (4,4 miljonit krooni).
Sääst küttekuludelt
“Osaliselt on töid juba varem alustatud, kui ehitasime ujulat, nüüd saab pooleliolevad tööd lõpetada,” ütles Kunda linnapea Allar Aron ja lisas, et hiljem on võimalik märkimisväärselt kokku hoida ülalpidamiskuludelt. “Kui praegu kulub hoone soojale aastas miljon krooni, siis pärast peaksid kulud umbes 300 000 krooni võrra vähenema,” rääkis ta.
Linnapea tõi näiteks Kunda kooli, kus kulub küttele samuti 1 miljon krooni aastas. “Kui aga arvestada, et spordikeskus on 1000 m2 suurem, samuti kõrgem, kus asub ka kõrgema temperatuuriga ujulaosa, siis on juba praegu näha, kui palju on kas või osalisest soojustamisest kasu olnud,” kõneles Aron.
Oodatud abi
Samuti toetust saanud Kadrina spordikompleksile eraldati vallavanem Aivar Lankei ütlusel 1,8 miljonit krooni. “Plaanis on soojustada seinad, vundament, vahetada osaliselt veel vahetamata aknad,” loetles Aivar Lankei eelseisvaid töid.
Vallavanema sõnul on spordikeskuse kulude suurim komponent just basseini küttekulu. “Igal kuul läheb ainuüksi basseini kütmiseks 100 000 krooni.” Lankei hinnangul on positiivne, kui küttekuludelt saaks paarkümmend protsenti alla. “Vähenenud küttekulud annaksid lootust, et suudame seda siiski pidada, sest viimaste aastate külmade talvede tõttu on olnud just spordikompleks suhteliselt raskesti hallatav objekt,” selgitas vallavanem.
Väike-Maarja vallas saavad välissoojustuse Väike-Maarja hoolekande- ja tervisekeskus ning Simuna kool.
Valda on vallavanem Urmas Tamme sõnul tulnud saastekvoodi müügist koos varasemalt abikõlblikuks tunnistatud Triigi spordihoone renoveerimise summaga pea 230 000 eurot (umbes 3,5 miljonit krooni).
“Võiks öelda, et isegi oodatud ootamatu abi on see olnud, sest tõenäoliselt oleksid need tööd ja objektid pidanud muidu oma aega ootama,” ütles Tamm, olles veendunud, et edaspidi on tänu hoonete välissoojustustöödele võimalik kokku hoida igapäevastelt kuludelt.
“Samuti paranevad tingimused inimestel, kes neis hoonetes töötavad ja õpivad, hoolekandekeskuse puhul ka elavad,” lisas Tamm.
“Triigi spordihoone puhul lubati töödega algust teha juba eeloleval suvel. Teiste hoonete kohta alles tehti otsus, raske öelda, millal järjega siia jõutakse, objekte on ju palju,” kõneles vallavanem ja avaldas lootust, et ehitustööd kulgevad plaanipäraselt.
Kunda linnapea Allar Aron leidis, et saastekvoodi raha eest tehtavad tööd võivad Eesti ehitusturgu mõnevõrra elavdada. “Kuna taolisi saastekvoodi objekte tuleb päris palju, siis võib-olla naaseb nii mõnigi hea ehitusmees Soomest või saab mõni siinne töötu ehitaja tööd,” sõnas Aron.
Hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koos objektide omanikega ja projektide elluviimise eest vastutab rahandusministeerium.
• Varasemalt on abikõlbulikeks tunnistatud Rakvere haigla, Rakvere põhikool, Rakvere vene gümnaasium, Muuga põhikooli spordi- ja raamatukoguhoone ning Triigi spordihoone energiasäästlikumaks ehitamine.