Kilingi-Nõmme klubis värvikatele stendidele sätitud piltidelt vaatavad vastu kohalikele tuntud näod ja paigad, kuhu väikelinlased tosina aastaga on jõudnud.
Arendus- ja innovatsioonikeskus Livonia peab tähtpäeva
27. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus on üles sätitud laupäevase konverentsi “12 aastat Euroopa kultuuriküla. 10 aastat MTÜ AIK Livoniat” tarvis ning annab ülevaate maakohtadest, mis nagu Kilingi-Nõmme on haaratud rahvusvahelisse suhtlus- ja kultuuriringi.
“Koostasime stendid riigiti nii, et seal on kaart ja lühitutvustus, kultuuriküla ülevaade, fotod üritustelt,” rääkis Eesi Kolla, kes on Saarde valla keskkonnaspetsialist ja kannab MTÜ Arendus- ja Innovatsioonikeskus Livonia juhatuses hoolt asjaajamise ja paberimajanduse eest. “Konverentsi ajaks paneme välja ka meile aastatega kultuurikülade üritustel kingitud esemed, ürituste T-särgid, meened,” mainis Kolla.
Kilingi-Nõmme kui Euroopa kultuuriküla Eesti-poolse vedaja ja AIK Livonia tegevus on tihedasti põimunud, sest mittetulundusühingul on võimalik osaleda projektides, millest omavalitsus osa võtta ei saa. Vanker, mida Saarde vallas veetakse, liigub aga ühes suunas. See on piirkonna tutvustamine ja suhete areng koduväravast kaugemal.
Härmatis ja hundid
Euroopa kultuurikülade liikumine algas Hollandis elanike arvult – 2500 – Kilingi-Nõmme linnaga võrreldavas Wijk aan Zee külas, kus kohalikud lõid pea püsti ja kuulutasid: ka külades elavatel inimestel on oma püüdlused, külaelul on oma võlu.
Samal ajal, 1990. aastate lõpul, kohtus Kilingi-Nõmme legendaarne linnapea Kalle Kiipus raja taga hollandlastega, kes plaanisid kultuurikülade liikumisega kaasata Iirimaa, kuid kohtudes “sellise eksootikuga” nagu Eesti esindaja, mõtlesid ümber.
“Peame seda unikaalseks, et nii väikesel ühikul nagu linn on partnereid 11 riigis,” märkis Kiipus, kes toimetab vallalehte Saarde Sõnumid ja on MTÜ AIK Livonia juhatuse esimees.
Euroopa kultuurikülade projekti on mainitute kõrval kaasatud Mellionnec Prantsusmaal, Bystre Tšehhis, Pergine-Valdarno Itaalias, Aldeburgh Inglismaal, Paxos Kreekas, Stöbeck Saksamaal, Palkonya Ungaris, Porrua Hispaanias, Tommerup Taanis ja Kirchheim Austrias.
Aastal 2005 jõudis kultuurikülade võõrustamise järg Kilingi-Nõmme. Samal aastal oli Kilingi-Nõmme metsapealinn.
“Nii palju välismaalasi ei ole enne ega varem meil käinud kui siis: suvega üle 450 külalise, eri sihtrühmi ja kultuurikollektiive, kelle võõrustamisega oli hõivatud paarsada kohalikku,” meenutas Kolla.
Euroopa kultuurikülade liikumise üks eesmärke on hoida alal piirkonna kultuuri ja tavasid, suvefestivalidel partnerriikides on käinud esinemas mitusada eestlast.
“Turismireisid suurtesse linnadesse on ühesugused: vaatamisväärsused siin ja seal, tegelikku elu ei näe. Külades aga, olles kodumajutatud, näed ehedat elu ja tunnetad vabade riikide kodanike enesekindlust, nad ei häbene tolmu toanurgas ega aknalauani nõgeseid aias. Meie teeme pool aastat remonti enne, kui külalisi vastu võtta julgeme,” muheles Kiipus.
Kiipuse jutu järgi ei teata Eestist isegi Euroopas kuigi palju. “Siin on käinud inimesi, kellel ei ole meie elust aimugi, on arvatud, et hundid uluvad ümberringi ja mõni inimene uitab kuskil,” mainis ta.
Talvel Kilingi-Nõmme sattunud prantslased aga nägid siin esimest korda härmatist ja kirjeldasid hiljem, kuidas puud olid hõbetatud ja mismoodi saab jäätunud mere peal käia.
Suhtlus sihtrühmiti
Euroopa kultuurikülade esindajad on alla kirjutanud ja juhinduvad hartast, mis kui tulevikuprogramm rõhutab, et külade huvid ei ole madalamad ülejäänud ühiskonna huvidest, vaid nendega võrdväärsed ja väärivad arvestamist. Tosina aastaga on tosinale kultuurikülale ring peale tehtud ja igaüks olnud võõrustaja. Kolla jutu järgi mõeldakse uutele suundadele ja tegevuse koordineerimiseks moodustatud MTÜ AIK Livonia arendab projektipõhist suhtlust partnerkülade ja -riikidega sihtrühmiti.
“Livonia on universaalne ühing, tegeleme paljude asjadega, see on kõige suurema liikmeskonnaga mittetulundusühing Saarde vallas ja oleme ehitanud kodanikuühiskonda kohapeal,” mainis Kolla.
Kultuurikülade projektist on arenenud seeniorgruppide suhtlus eri riikide vahel, Kilingi-Nõmme partner on Hollandist liikumise alusepanija Wijk aan Zee küla. Mullu võõrustasid kilinginõmmelased hollandlasi ja panid üles Eesti taasiseseisvumist kajastava näituse.
“Kultuurikülade üritustel on meil alati kaasas olnud koolilapsed, alus on pandud noortevahetusele ja -laagritele, millesse meie enam ei sekku, suvel kutsub Kreeka noori kokku,” seletas Kolla.
Rahvusvahelise tegevuse taustal tegeleb MTÜ AIK Livonia oma kodutänavas heakorrakonkursside ja talgutega, piirkonna vaatamisväärsusi tutvustavate rattamatkadega, kohalikku ettevõtlust ergutavate aia- ja jõululaatadega, toetab jõudumööda õpilasüritusi, on pannud õla alla ajalugu väärtustavatele ettevõtmistele.
Tänavusuvised võimalused Euroopa kultuurikülade ringis on sõita kas Ungarisse veinifestivalile või Saksamaale male 1000. aastapäeva tähistama. Riigipiirid on valla, euro ühisrahana käibel ja eestvõtjate energia ammendamatu.
MTÜ aik livonia
Mittetulundusühing Arendus- ja Innovatsioonikeskus Livonia asutati 15. jaanuaril 2001.
Liikmeid 56, enamik Kilingi-Nõmme linnast ja Saarde vallast.
Juhatuses on Kalle Kiipus (esimees), Ahti Seller (suhtlus ja info), Eesi Kolla (paberimajandus ja asjaajamine).
Peamine tegevussuund on rahvusvahelise projekti “Euroopa kultuuriküla” Eesti-poolne vedamine.
Algatanud heakorrakonkursi, metsaistutus- ja muid talguid, rattamatku, aia- ja jõululaada, millest on saanud tavakohased piirkonnas oodatud üritused.
Projektidega on toetatud Vabadussõja ausamba taastamist, ajalootrükiste koostamist.
Paneb õla alla maakondlikule laulukonkursile “Kauneim metsalaul”, millest on saanud Saarde valla keskuse Kilingi-Nõmme kultuuriline kaubamärk.
Andmed: Pärnu Postimees