Ain Kallis: Kuidas ilmataat liuvälju teeb

, EMHI arendusosakonna peaspetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ain Kallis.
Ain Kallis. Foto: PP

Kui Eesti teed jaanuaris liuväljadeks muutusid, meenus paarikümne aasta tagune lugu kolleegist, kes jäisel maanteel sõitis autoga üliettevaatlikult Tõravere jaamani, väljudes aga lõi autoukse hooga kinni. Zaporožets vajus vaikselt, külg ees, kraavi.

Kuidas ilmataat teeb liuvälju? Võimalusi on mitu. Jaanuari keskpaigal jõudis Eesti kohale suhteliselt soe niiske õhumass (poole kilomeetri kõrgusel oli üle viie kraadi sooja!). Hakkas sadama vihma, mis kümmekonna pügala võrra külmemale maapinnale jõudes muutus aga otsekohe jäitekihiks.

Korrektne oleks hiljutisi sademeid nimetada jäätuvaks vihmaks. Meteoroloogias eraldatakse veel jäätuvat uduvihma, see tekitas pahandust näiteks Tallinnas.

Teine võimalus on jäävihm, mis tekib siis, kui soojemast õhukihist laskuvad vihmapiisad satuvad maapinna lähedal tunduvalt külmemasse õhukihti. Külmem kiht jahutab piisku tublisti ja need langevad maha mitmesugusel kujul. Näiteks pisikeste jääst “pommikestena”, mis maapinnale jõudnuna tekitavad iseloomulikku sahinat ja mõistagi libedust.

Võrus olevat maa kattunud otsekui peene jääst liivakihiga. Kui aga “pommikeste“ sees on külmumata vett, katab see maapinna jääkooriku ja veega.

Jäätuvat vihma on mitut liiki. Sageli ei kipu soojemast õhukihist pärit veepiisad külmuma, vaid jõuavad maale vedelas olekus. Raske uskuda, aga tibatillukeste veetilkade temperatuur võib küündida kümnetesse miinuskraadidesse, enne kui nad külmuvad.

Õigem olekski öelda, et jää sulamistemperatuur on null kraadi. Kui ülejahtunud piisad jõuavad maapinnale, külmuvad nad momentaanselt. Puuokstele, põõsastele, traatidele, autodele hakkab kogunema läbipaistev klaasjas jääkiht, mida kutsutakse jäiteks. Teedele tekkiv jääkiht on aga kiilasjää.

Kui jäävihma sajab pikemat aega ja tugeva tuulega ning see toob suurt majanduslikku kahju, kutsutakse nähtust jäätormiks. Selline olukord oli näiteks läinud aasta lõpus Moskvas ja Lätis.

Palju pahandust võib kaasa tuua lühiajaline jäätuv uduvihm, mis maanteedel tekitab musta jääd. Näiteks 12. jaanuaril 2010 olevat Põhja-Inglismaa Holmfithi küla teed olnud nii libedad, et elanikud liikunud seal edasi vaid neljakäpakil.

Pikema jäävihmahoo ajal muutub jääkiht puudel või elektriliinidel üpris kopsakaks. Kui jäitekihi paksus ületab kaks sentimeetrit, loetakse seda juba eriti ohtlikuks ilmanähtuseks. Novembris 1968 mõõdeti Väike-Maarjas traatidel 73 millimeetri paksune jääkiht, mille kaal meetri kohta oli 416 grammi. Pole siis ime, kui liinid sellise raskuse all välja venivad ning katkevad.

Lumesaju ja tuulevaikse ilmaga tekib nullilähedasel temperatuuril traatidele ja puuokstele kleepuva sulalume kiht – sulalume ladestus. See kestab tavaliselt alla ööpäeva. Seevastu külmunud sulalume ladestus on väga püsiv miinuskraadidel, ka tugeva tuulega. Vahel esinevad koos jäite-, härma- ning sulalume ladestus – liit- ehk segaladestus. Eriti ohtlikuks loetakse ladestusi, mille paksus ületab 35 millimeetrit.

Ebameeldivat jäävihma esineb Eestis mõnel päeval aastas. Näiteks 2009 märtsis tekitas sadu Tartumaal kiilasjää maanteedel, kraavi sattusid nii veoautod kui neid päästma tulnud puksiirid.

Jäite teke sõltub paljuski mere lähedusest, maapinna reljeefist ja koha kõrgusest. Rannikul esineb jäidet aastas keskmiselt ühel, sisemaal aga kümnel päeval, Väike-Maarjas isegi 12 päeval. Liitladestuse esinemise kestusrekord kuulub samuti viimati nimetatud jaamale: 645 tundi ehk ligi 27 ööpäeva 1968. aasta jaanuaris (17 sentimeetri paksune kiht!).

Seda, mis on jäävihm, teati juba 100 aasta eest. “Haruldast meteoroloogia nähtust on laupäeval peale lõunat tähele pandud. Nimelt sadas nõndanimetatud jäävihma. Sadas peenikest niisket vihma, kuna õhus 4 kraadi külma oli,” kirjutati 1909. aasta 16. veebruari Päevalehes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles