Lumi on teinud üks-null Eesti pikima kõrtsi, 1802.-1803. aastal raudkividest ehitatud Voltveti kõrtsi katusega, hoone aknad on ripakil ja uks lahti kistud.
Muinsuskaitsealuse Voltveti kõrtsi pool katust vajus kokku
3. veebruar 2011, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiglasliku mantelkorstnaga kõrtsituppa viiva välisukse kohal ripub räämas hoonel Saarde valla värvides erk sinikollane silt: Valga maantee 28. See on uusim märk, et tegemist ei ole peremeheta varaga.
“Muinsuskaitsega käisime suvel kontrollimas, kuidas olud on, neile tegi muret katus, mis sadas läbi, aga nüüd on pool sellest maas,” rääkis Saarde valla keskkonnaspetsialist Eesi Kolla 84 meetri pikkusest kahe talliga kõrtsihoonest.
Nukker vaade
“Pilt, mis Voltveti kõrtsihoone juures praegu avaneb, on muidugi nukker, kuid tahaks väga uskuda, et mitte lootusetu just hoone säilimise sisukohast,” möönab muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent.
Rendi jutu järgi on muinsuskaitseametil mitu head näidet, nagu Viimsi mõisavalitseja maja või Heimtali mõisa ringtall, kus juba nii-öelda mahakantud hoone on asjaliku nõu ja jõuga korda tehtud, aga ennekõike peab omanik ise tahtma mälestist korrastada ja sellele kasutust leida.
Voltveti mõisakompleksi kuulunud, Pärnust 50 kilomeetri kaugusele jäävat puitsammastega kõrtsi hakkas 1990. aastate alguses taastama Saarde valla Riitsaare talu peremees Margus Toompere. Toimikki on tema nimel, kuigi mees on aastaid elanud hoopis teises vallas.
Kõrtsi juurde kuuluv teenindusmaa mõõdistati 2003. aastal ja moodustab hoone alusega 6454ruutmeetrise kõrtsi maaüksuse. Katastrisse kantuna on selle otstarve ärimaa.
Äriplaan oli Toomperedelgi ning alguses see töötas, kõrtsiruumis võis keha kinnitada ja pidu pidada, aga kohalike talutoodangule tugineva tegevuse arendamiseks jäi heast mõttest väheks.
Üks konnasilm on vanast ajast jäänud Margus Toompere hinge, sest tema jutu järgi jäi katusepanek läinud sajandi lõpul pooleli, sest muinsuskaitseametnike tahtel viidi vajalikud sarikad ja laastud hoopiski Jäärjasse.
Voltveti mõisa kõrtsihoone tehnilise seisu hinnang tehti 2005. aastal, selle tellis omaniku poeg Tiit Toompere. Kaks aastat hiljem valmis Arcus Projektis katuse avariiremondi projekt ja see sai vajaliku kooskõlastuse, järgmisel aastal koostasid spetsialistid kõrtsi katuse remondi järelevalve aruande.
Tähtaeg 31. mai
Muinsuskaitseameti andmetel on riik Voltveti kõrtsihoone omanikku toetanud 1996. aastal 300 000 krooni ja 2007. aastal 500 000 krooniga, mille eest on tugevdatud katusekonstruktsioone ja remonditud katusekatet.
“Omaniku enese panus on olnud tagasihoidlikum, ka toetuse taotlemisel ja hoolduskohustuse täitmata jätmise pärast on omanikule koostatud ettekirjutused,” märgib Rent. “Ka pärast jaanuaris toimunud varingut oleme omanikuga suhelnud ning kohustanud teda hiljemalt 31. maiks tagama katuse ja müüride konserveerimise, sissepääsude sulgemise ja hoone ümbruse korrastamise ning leppinud kokku võimalikus töökorralduses.”
Möödunud ehk 2009/2010 talve lumele vandusid riigis alla 19 kultuurimälestise katused, sealhulgas Audru vallas Võlla-Ellamaa kõrtsihoone talliosa katus. Sel talvel on peale Voltveti kõrtsi katuse kodumaal sisse kukkunud kolme mälestise katus.
Võib ju küsida, kas on tehtud kõik, et tagada ehitusliku kultuuripärandi säilimine, ja vastata: kindlasti mitte.
“Põhiseaduslik õigus omandi puutumatusele sisaldab ka teist poolt, see tähendab, omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt, kuid kultuuripärandi hooldamata jätmine, omandi hävimisohtu seadmine seda kindlasti on,” selgitab Rent.
Omaniku volitus
Riigi vastutusest üksi ei piisa, kui puuduvad omaniku vastutus ja kogukonna surve.
Samas on mälestise omanikul, kellele mälestise hooldamine käib üle jõu ja kui puudub ka tugev emotsionaalne või perekondlik side, alati võimalus see võõrandada kas müües või kinkides.
“Tegime muinsuskaitsega kirja, et nemad võtavad asjaajamise üle, see oli omanikupoolne avaldus,” väidab Margus Toompere ja meenutab, et kõrtsihoonet on tema omanikuna pakkunud ka müüki. “Võimalikud ostjad Valgamaalt käisid vaatamas, tundsid huvi, aga lõid lõpuks käega – asukoht ei olevat sobilik.”
Riigikogu muinsuskaitsekomisjoni liikmed tegid 2007. aasta juunis väljasõidul muu hulgas peatuse riiklikuks ehitusmälestiseks tunnistatud Voltveti kõrtsi juures ja tõdesid toona, et see hoone on eraomandis täiesti käest lastud.
“Leppisime Toomperedega 20. jaanuaril kokku selles, et kui nemad ei taha tegutseda, siis volitavad nad muinsuskaitseametit tellima hädapärased tööd hoone säilimiseks, see tähendab konserveerima müürid ning alles jäänud katuse,” täpsustab Rent möödapääsmatut kokkulepet, millel rahalist katet veel ei ole.