Pärnus Tervise poodi sisse astunud on kindlasti märganud kumera tallaga, kiike meenutavaid jalatseid, millel omapärane nimetus MBT-jalatsid ja mis maailmas juba kümmekond aastat menukad taastusravi- ja treenimisvahendid olnud.
Uudsed jalatsid treenivad keha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masai Barefoot Tehnology (MBT) järgi jalanõude valmistamisel sai Šveitsi insener Karl Müller inspiratsiooni Aafrikas elavalt masai hõimult. Teatavasti kõnnivad masaid tänapäevalgi põhiliselt paljajalu, olles tänu sellele väga sirge rühiga ja heas füüsilises vormis.
Nii tuligi teadlasel mõte luua jalanõud, mis tekitaksid ebatasasel pinnal seismise tunde. Kumer tald seda teebki ja sunnib lihaskonda otsima pidevalt tasakaalu ehk tegema tööd.
Saladus peitub Masai sensoris
Et veenduda, kas kallite ja kuulsate kingadega, mida teatavasti jumaldavad Hollywoodi staarid ja katsetavad Eesti tippsportlased eesotsas Andrus Veerpaluga, käia saab, palun Tervise poe müüjalt paari proovida ning sinna kõrvale selgitusi. Müüja Marika Kalbus ütleb, et nende jalatsitega tuleb vähemalt 10-15 minutit kõndida, tunnetamaks, kas nad konkreetsele inimesele sobivad.
Õige suurusega kingad jalas, tõusen üsna umbusklikult püsti. „Kand enne maha ja rullimine,” õpetab Kalbus õiget kõndi. Ehk samm ja rullimine, samm ja edasirullimine. See lihtne liigutus vähendab liigeste ja lülisamba koormust, vormib lihaseid.
Tuleb tunnistada, et esimesed sammud „kiigel” on natuke ebakindlad. Aga mida samm edasi, seda julgemalt astun. Pooletunnise jutuajamise ja kõnni järel loovutan käimad müüjale kahjutundega.
MBT Eesti füsioterapeudi Dagmar-Maria Kontsaga vesteldes selgub, et MBT-jalanõude saladus peitub talla struktuuris, mille süda on pehme Masai sensor, mille ülesanne on võimaldada seismist ja kõndimist ebatasasel pinnal. „Tänu Masai sensorile ja kumerale tallale on seismine ja kõndimine MBT-jalanõudega nagu tasakaalutreening.”
Ennekõike treeninguvahend
Kuna neid jalanõusid müüb Tervise pood, tekib loogiliselt küsimus: kellele need mõeldud on?
Füsioterapeut Konts selgitab, et MBT-jalatsid pole tõesti klassikalised kingad, saapad ega ortopeedilised jalanõud, vaid füsioloogilised jalatsid, mis on liigeste ja lihaste probleeme ennetavad ning treeninguvahendid. Kumera talla puhul tasakaalu säilitamiseks peavad lihased tavalisest rohkem tööd tegema. Nõnda paraneb rüht ja ühtlustub koormuse jaotumine liigestele, abi saab ka vereringeprobleemide korral, räägib füsioterapeut.
“Füsioloogiliste jalanõude tervislikkuse ja treeningu mõte põhineb lihtsal tõdemusel: inimene on loodud käima paljajalu ebatasasel, pehmel maastikul,” selgitab Konts. “Seda mõju võib tunda, kui kõndida paljajalu liival.”
MBT-jalanõude eesmärk on luua loodusliku ebastabiilsuse tunne, millele keha närvisüsteem kohe reageerib, hakkab otsima tasakaalu ja seeläbi aktiviseerib neid lihaseid, mida me ei ole tavajalatseid kandes harjunud kasutama. Konts lisab, et vähesel süvalihaste kasutamisel need nõrgenevad ja sellest tulenevadki tugi- ja liikumiselundite vaevused.
Nagu mis tahes treeningul soovitatakse tervislike jalatsitega käimist alustada tasa ja targu, sest MBTd panevad keha senisest teistmoodi tööle ja esimestel nädalatel võib tunda kerget lihasvalu.
Nõu tasub küsida
Küsimusele, kas neid jalanõusid tohib lausa iga päev kanda või ainult paar korda nädalas trenni tehes, vastab Konts, et päevad läbi istuvas või seisvas asendis töötavad inimsed võivad küll MBTsid kanda iga päev.
„Loomulikult sobivad sportlikumad mudelid hästi näiteks kepikõnniks või sörkimiseks. Tippsportlased kasutavad neid jalatseid nii treeninguvahelisel ajal, et kiiremini taastuda, kui selleks, et arendada tasakaalu ja kehatunnetust,” mainib Konts. Lisades, et just tasakaalu arengu eesmärgil katsetavad MBTsid Eesti laskesuusatajad.
Kuna tegu pole just väikese väljaminekuga, uurin füsioterapeudilt sedagi, kas need jalatsid ikka kõigile sobivad.
„Oma erilise tallaehituse tõttu vajavad MBTd piisava ebastabiilsuse tekitamiseks natuke keharaskust ja alla 40kilostele inimestele neid ei soovitata, sellepärast ei tehta ka 34 numbrist väiksemaid jalatseid,” vastab Konts.
Otseseid vastunäidustusi MBTde kandmisel pole, kuid läheneda tuleks siiski individuaalselt. „Kui inimene kahtleb, kas ta võib neid füsioloogilisi jalatseid kanda, ega tea, kas just tema probleemide korral neist abi on, tuleks pöörduda füsioterapeudi poole või küsida MBT Eesti esindusest nõu,” soovitab Konts. Ta lisab, et veebruarist hakkab firma füsioterapeut kord kuus laupäeviti nõustama pärnakaid kohapealgi.
MBT-jalatsid
* aktiveerivad kasutamata lihaseid,
* parandavad rühti ja käimisasendit,
* vähendavad liigeste koormust,
* aitavad leevendada liigese-, põlve-, selja-, puusa-, jala(laba)probleeme,
* parandavad vereringet ja lihaste ainevahetust.
Allikas: www.mbt.ee