Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha. Kõlab klišeena, mida see ka on, kuid ometi peab paika. Aga mis saab siis, kui ühed ei taha näidata ja teised eelistavad mitte näha? Sellele küsimusele üritab vastata komöödia “Florence Foster Jenkins”.
Tellijale
Väga halb laulja väga heas filmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film põhineb möödunud sajandi esimestel kümnenditel New Yorgis tegutsenud kuulsa seltskonnadaami ja muusikametseeni Florence Foster Jenkinsi (Meryl Streep) viimastel eluaastatel.