Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?

, Iseseisvuspartei kandidaat Pärnumaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Leito.
Vello Leito. Foto: PP

Millise Eesti ehitaks Iseseisvuspartei? Loomulikult iseseisva rahvusriigi, mis võiks kuuluda küll riikide liitu, kuid mitte liitriigi koosseisu. Olukorra traagilisus seisneb aga selles, et Euroopa Liit ei ole riikide liit, vaid liitriik.

Rahvusvaheline õigus defineerib liitriiki nelja tunnuse alusel: kui riikide kooslusel on ühine territoorium, ühine kodanikkond, keskusel ülimuslik õigus ja sellel õigusel kompetentsi kompetents, on selline kooslus liitriik. ELi puhul see täpselt niimoodi ongi.

Veel hullem: ELi õigus on ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes. See aga tähendab, et Eesti põhiseadus on kehtetu. Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega vääramatult EList välja astuda. Ent see polegi nii lihtne, sest väljaastumine oleks võimalik vaid tugeva rahvusliku majanduse korral. Seda meil ei ole, see tuleb luua. Ühtlasi tuleb luua tugev riik.

Tugev riik

Tugev riik tähendabki ennekõike tugevat rahvuslikku majandust. Just rahvuslikku majandust, mitte mingisugust umbmäärast Eesti majandust. Nimelt ei mõõda SKT (sisemajanduse kogutoodang) Eesti riigi majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil. On nii, et SKT = RKT + VK, kus viimasena märgitu tähistab väliskapitali poolt Eestist minema viidud kasumit. Ja see on uskumatult suur.

Näiteks majandusbuumi ajal 2007. aastal vedasid ainuüksi välispangad Eestist välja 19,8 miljardit krooni ja kui sellele lisada välisettevõtete äraviidud kasum, tõusis see summa mainitud aastal üle 30 miljardi krooni.

Niisiis on probleem number üks väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil. Üles on ostetud terved tööstusharud, suured ja keskmised ettevõtted, teadmata mahus maad variisikute kaudu. On selge, et sellises olukorras ei ole võimalik Eesti majandust, teisisõnu rahvuslikku majandust jalgadele tõsta.

Tugeva Eesti vundament saab olla üksnes kogu pangandussüsteemi ülesehitamine klassikalise skeemi järgi, milles on kolm sektorit: riiklik pangandus, rahvuslikul kapitalil põhinev ja väliskommertspangandus. Samuti tuleb korda teha seadused, eelistades rahvuslikku majandust väliskapitalile. Seaduste ostmine tuleb välistada.

Omaette teema moodustab füüsilisest isikust ettevõtjatega (FIEd) seonduv seadusandlus. Praeguseks on väliskapitali käsilased ajanud sellekohased seadused niivõrd keeruliseks, et isegi kõrgharidusega inimesed ei tule toime ja loobuvad massiliselt ettevõtlusest.

FIEde tegevust reguleeriv seadusandlus tuleb teha nii lihtsaks, et põhikooli lõpetanu suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha päevaga.

Õiglane Eesti

Õiglane ühiskond on selline, kus valitseb elanike rahulolu ja turvalisus. On mitu asja, mis selle saavutamiseks tuleks teoks teha.

Palgaerinevused ühiskonnas on kasvanud uskumatult suureks, Eesti on selles suhtes lääne kultuuriruumis üks liidritest. Varandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb kehtestada kaheastmeline tulumaks praeguse üheastmelise asemele.

Oluline sotsiaalse pinge ja ebaturvalisuse allikas on tööpuudus. Rääkida töötuse vähendamisest muude meetoditega peale rahvusliku majanduse kordategemise on muinasjutt.

Veel üks sotsiaalne valupunkt saaks meie poolt terveks ravitud, nimelt sundüürnike probleem. 100 000 sundüürnikku jäeti omandireformi seadusega ilma õigusest erastada oma korter võrdselt ülejäänutega EVPde (erastamisväärtpaberite) abil. Ebaõigluse all kannatanutele kompenseerime tekitatud kahju täies ulatuses turuhindade alusel.

Kirjeldatud skeemi alusel üles ehitatud Eesti ongi tugev ja võimeline alustama ELiga lahkumisläbirääkimisi. Omariikluse ja Eesti rahva säilimise huvides on lahkumine vältimatu, sest Venemaa tuleb tagasi. Ta ei tule tagasi tankidega, vaid ELi kaudu.

Tagasitulek saab olema kolmeastmeline. Alustuseks tuleb täielik viisavabadus, mis hakkab kehtima ilmselt sel aastal. Teise sammuna luuakse ühine majandusruum Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu föderatsiooni vahel, samm, millele Angela Merkel on juba oma heakskiidu andnud. Heakskiit oli tegelikult formaalne, sest kõik lepiti kokku 1987. aastal perestroika eesmärgina. Kolmas samm on poliitilise liidu – Euroopa ühiskodu loomine, Euraasia liitriigi rajamine, mis oli ja on seatud perestroika lõppeesmärgiks.

Eesti Iseseisvuspartei valimisloosung on “Iseseisvuspartei ongi lahendus”. See pole siiski niisama loosung, vaid lahendi nimetus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles