Maaettevõtjad vaadaku Eestist kaugemale

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi juhatas piimatööstuse juhtimise kogemusega, nüüd AS Eesti Ajalehtede juhatuse esimees Kadi Lambot.
Konverentsi juhatas piimatööstuse juhtimise kogemusega, nüüd AS Eesti Ajalehtede juhatuse esimees Kadi Lambot. Foto: Urmas Luik

“Tere. Olen Mart ja põline maamees. Õpetan ja julgustan neid noori, kes tulevad Tallinnasse rekreatsioonikorraldust õppima, maale minema,” tutvustas Mart Reimann end maaettevõtjatele Pärnus maaelukonverentsil.

“Nende noorte esimene mõte on: oh, olen Tallinnas ja siia ma jään. Siis ma julgustangi, et Tallinn on suht mõttetu koht teile, sest maal on palju rohkem võimalusi,” jätkas Reimann.

Põllumajandusministeerium tõi kolmapäeval konverentsiga “Uus ajajärk maaettevõtluses” Pärnusse kokku maapiirkondade ettevõtjad ja selle valdkonnaga seotud õppejõud-majandusteadlased kõikjalt Eestist. Et rääkida Eesti maaettevõtluse olukorrast viimaste aastate majandustrendide valguses, hinnata maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutleda maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.

Eesti on mikroriik

Reimann on 2003. aastast tegutseva osaühingu Reimann Retked asutaja ja juhatuse liige ning töötab ühtlasi Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse õppetooli lektorina. Ta on õppinud Ameerika Ühendriikides Garretti kolledþis seiklusspordi instituudis ja on Tartu ülikooli doktorant inimgeograafia erialal.

Oma ettevõtte asutas Reimann alles siis, kui oli esmalt, seljakott seljas, 50 riiki läbi rännanud ja neljandiku maailmast oma silmaga ära näinud. “Käisin vaatasin ilmas ringi ja mõtlesin, mida teha. Kui meil räägitakse sise- ja välisturust, siis iga Eesti väike-ettevõtte eesmärk peaks olema välisturg, sest Eesti on väike. Rääkida USA ettevõtjale riigist, kus on 1,3 miljonit elanikku, on niisama hea, kui keegi tuleb ja tervitab, et ta on Kihnu vabariigist,” nentis kõneleja.

“Et meid tõsiselt võetaks, ei saa me olla omaette. Peame hõivama turge,” tõdes Reimann. Seda ajaveetmisteenuste turulgi, kus ta ise tegutseb. “Mõtlesin ka sellele, kellega seda teha. Tegelikult on meie maapiirkondades tööjõudu väga palju. See, kuidas inimesed tööle panna, on juhtimise küsimus,” leidis kõrgkooli lektor.

Ettevõtlust alustas Reimann USAs populaarsete ja siin toona veel tundmata süstamatkadega, milleks Eesti oma rannajoone ja väikeste saartega on ideaalne. Suveks viib ta kolmandiku süstamatkadest Norrasse, kus kohalikud ise raha maast üles korjata ei mõista.

Kloonist eduks ei piisa

“Kolm esimest kõnelejat rääkisid toodete mitmekesistamisest. Kui te neile riigiametnikele, kes projekte hindavad, suudaksite selle selgeks teha, teeks ma teile kastitäie õlut välja. See oli natuke primitiivne üldistus, aga tahan öelda, et hindajate tase on väga ebaühtlane,” kritiseeris Reimann. “Kui tahad ehitada maja või külakiike, mida on Eestis juba tehtud ja mis on turvaline, saadakse sinust paremini aru, kui siis, kui tahad teha midagi uut, mis ongi ju mitmekesistamine. Siis ei taheta mõttega nii väga kaasa tulla. Sageli on uus toode pigem naabrimehe toote kloon.”

Reimann märkis, et Eestis turismist rääkides rõhutatakse siinset kaunist loodust, kuid pelgalt loodusega välismaalasi peibutada on tegelikult palju raskem, kui arvatakse. “Oleme puisniidu ruutmeetrilt leitud liikide rohkuselt maailmas teisel kohal ja spetsialistil lööb silm põlema, aga kes botaanikat nii hästi ei tunne, ütleb, et mul on kodus maja taga samasugune park,” tõi ta näite.

Tulevik on toidutehnoloogias

Konverentsil osalenud tõdesid, et igal juhul on tuleviku Eesti maaettevõtlus tihedalt seotud toidu tootmise ja selle väärindamisega. Tänu uutele tehnoloogiatele on võimalik võtta toiduained osadeks ja panna need uuesti kokku toodeteks, mis sobivad näiteks allergikutele või ülekaalulistele.

Samuti vajab senisest rohkem tuge ühistuline ettevõtlus, et tootjad saaksid koos tugevamaks. Eesti on liiga väike, et killustuda.

Edu näitena rääkis oma kogemustest Eesti kartulikasvatajaid ühendava tulundusühistu Talukartul juhatuse liige Kalle Hamburg.

Hamburg meenutas, et kümmekond aastat tagasi motiveeris tulundusühistut looma negatiivne situatsioon, kui toonane suurim kartulipakendaja maksis tootjatele ebaõiglaselt madalat tasu ja kartulit kokku ostnud riiulifirma pankrotist said paljud kartulikasvatajad suure kahju.

Tosina esineja seas tutvustasid oma riigi maaettevõtluse arengusuundi külalised Lätist ja Soomest.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles