Naisepeksja karistus pani Eesti kihama

FOTO: shutterstock.com

Kohalik purjetaja Jaan Akermann peksis umbes kahe ja poole aasta vältel jõhkralt oma elukaaslast, sealhulgas ajal, mil naine oli lapseootel. Läinud reedel jõustunud otsusega mõistis Pärnu maakohus talle poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, mida ei viida täide, kui ta ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu.

See otsus pani terve Eesti kihama. Sajad inimesed avaldasid ühismeedias arvamust. Teiste hulgas võtsid juhtunu kohta aktiivselt sõna kirjanik Sass Henno ja riigikogu liige Liina Kersna. Postimehes ilmus selle juhtumi põhjal mitu arvamuslugu.

Väga paljud inimesed väljendasid meelepaha Eesti kohtusüsteemi üle ja hakkasid kahtlema selle õigluses. Kui arvestada ootamatult suure tähelepanu osaliseks saanud vägivallatseja tegude raskust, pole üldsuse nördimust kuigi keeruline mõista.

Kohtueelne uurimine tuvastas, et ligemale kahe ja poole aasta jooksul vägivallatses Akermann elukaaslasega järjepanu. Kord lohistas ta naist juukseid pidi elutoast mööda treppi keldrikorrusele pesuruumi, et teda seal kõhtu ja näkku peksta. Tunamullu Türgi reisil surus ta hotellitoas naisele kurku voodis olnud kleidi, et ohver ei saaks abi kutsuda. Mullu surus mees naisele suhu puidust riidepuu, nii et naise üks hammastest osaliselt purunes.

Aastaid vägivalla all kannatanud naine on ohver: ta ei ole kunagi olnud otsustaja ja siis ta noogutabki prokuratuuri ettepanekule kaasa. Margo Orupõld

Enim kirjeldab Pärnu maakohtu lahend juhtumeid, kus Akermann naist padjaga lämmatab. Seda tegi ta selgi ajal, kui naine oli lapseootel.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Kersna, kelle eestvõttel moodustati mullu riigikogus lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm, märkis, et kui vägivallatseja pääseb tingimisi vangistusega, on väga keeruline julgustada vägivalla ohvreid oma õiguste eest seisma. “Võib-olla peaksid meilgi olema eraldi lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevad kohtud, nagu on mõnes riigis?” tõstatas riigikogulane küsimuse. Ta põhjendas, et selliste kohtute töötajad on saanud lähisuhtevägivallaga tegelemiseks vastava ettevalmistuse. Peale selle on neis kehtestatud erinormid juhtumite kiiremaks menetlemiseks.

Riigiprokuratuuri avalike suhete juhataja kohuseid täitva Kristina Kostina sõnade kohaselt esitas Akermanni ohver kriminaalmenetluse uurimise ajal soovi mees vastutusele võtmisest vabastada. Nii soovisid pooled lepitusmenetlust, mille korral süüdistatav pääsenuks kriminaalmenetlusest sootuks.

Ohvri sooviga prokuratuur ei nõustunud, kuna pidas süüdistatava tegusid selleks liiga raskeks.

Et ohver ei peaks kohtus taas selgitusi andma, otsustas prokuratuur mitte kasutada üldmenetlust, vaid kokkuleppemenetlust. Kuna kokkuleppemenetluse puhul peab süüdistatav karistuse suurusega nõus olema, pääsebki ta kergema karistusega.

Pärnu naiste varjupaiga juhataja Margo Orupõld räägib, et lähisuhtevägivalla ohvritele pakutakse tihti kokkuleppemenetlust, kuna naised ei taha, et valulike juhtumite arutamine jõuaks kohtusaali. “Siin tuleb arvestada sedagi, et esimest korda prokuratuuris ülekuulamisel olles on naine šokiseisundis ning edasine asjade käik tuleb kiirelt ära otsustada just sel hetkel,” märkis Orupõld. “Aastaid vägivalla all kannatanud naine on ohver: ta ei ole kunagi olnud otsustaja ja siis ta noogutabki prokuratuuri ettepanekule kaasa.”

“Kui sind on aastaid pekstud, sinu enesehinnang ja väärikus on madalamad kui muru ja peamine emotsioon on hirm, ja siis küsitakse, kas sa oled nõus kokkuleppemenetlusega, kuna see on sulle lihtsam ja parem, valib ohver loomulikult selle tee,” täiendas Kersna eelkõneleja juttu.

Orupõld tõi esile, et pahatihti heidab ühiskond, arvestamata ohvri seisundit, kergema karistusega leppimist lähisuhtevägivalla ohvritele ette.

Lääne ringkonnaprokurör Gardi Anderson seletab, et lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite lahendamisel on väga oluline koostöö kannatanuga. “Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine eristub teistest kuriteoliikidest sel põhjusel, et kõigepealt julgustame kannatanut juhtunust rääkima,” rääkis Anderson. “Reeglina jõuavad sellised juhtumid meieni minevikust, mis aga raskendab tõendite kogumist.”

Anderson selgitas, et kohtuotsus ei pea sõltuma avalikkuse arvamusest. “Sellistes kriminaalasjades on oluline leida lahend, mis arvestaks kannatanu huve,” selgitas prokurör. “Olgu see vägivallatsejale määratav vangistus, kannatanu soovil ja vajadusel taotletav lähenemiskeeld või lepitusmenetluse kohaldamine.”

Anderson rõhutas, et kindlasti ei saa arvestamata jätta ühiseid lapsi ja nende vajadusi.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Akermanni karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, kui see on pandud toime lähi- või sõltuvussuhtes ja mitu korda. Kohtu võimuses olnuks karistada selle eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Tagasi üles