Nõiafilm maitseb kui eilne puder

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: outnow.ch

Aastaid tagasi pani üks film aluse tervele alamžanrile. Nüüd lööb sama pealkirjaga linateos sellele hingekella.

“On see päris või väljamõeldis?” küsisid kõik, kui “Blairi nõiafilm” 1999. aastal ekraanidele jõudis. Oli ka põhjust, sest linateost ümbritsenud mütoloogia balansseeris väga oskuslikult kuskil reaalsuse ja väljamõeldise piiri peal.

“Blairi nõiafilmi” idee tuli lavastajatele Daniel Myrickule ja Eduardo Sanchezile, kui nad märkasid, et üleloomulikest nähtustest kõnelevad dokumentaalfilmid on tihtipeale lavastatud õudusfilmidest hirmsamad. Nad kasutasid nähtust ära ja väntasid linateose, mis välimuselt meenutab tõsielufilmi, kuid sisult on puhas fiktsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles