Romek Kosenkranius: Kümme müüti Suur-Pärnu kohta

Romek Kosenkranius. Foto: Pärnu linnavalitsus

Pärnu ühendomavalitsuse moodustamise rahvakoosolekud said septembri lõpus läbi. Need kohtumised valdades ja linnades olid kasulikud kõigile osalejatele: peegeldasid ju kodanikud ja kohalikud poliitikud vahetult seda, kuidas nemad asjadest aru on saanud ja mis on läbirääkimiste eestvedajate töös vajaka jäänud. Millised olid aga levinumad müüdid, mis koosolekuil esile kerkisid?

Esimene müüt: ühinedes läheb elu halvemaks või parimal juhul ei muutu midagi. Selle müüdi kummutavad kõik need Eesti omavalitsused, mis on ühinenud viimase 15 aasta jooksul. 2013. aastal liitunud Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus on meedias korduvalt selgitanud, et ühendomavalitsuse oskusliku majandamisega paranes avalike teenuste kvaliteet ja kasvasid nii elanike sissetulekud kui valla võimekus investeerida.

Teine müüt: ühinedes viivad linnamehed kõik raha valdadest keskusesse. Piirkondade rahastus ei muutu. Ühinemisel arvestatakse kõigi liituvate omavalitsuste eelarvestrateegia ja arengukavaga. Samuti on liitunute kogemus näidanud, et ühendomavalitsustes liigub lisaraha järeleaitamist vajavatesse piirkondadesse, ühtlustamaks kogu omavalitsuse arengut.