Täna algas küsitlus, millega projekti DigiTee elluviijad teevad kindlaks Pärnumaa kodude ja ettevõtete ülikiire interneti vajaduse.
Algas ülikiire interneti tarvilikkust selgitav küsitlus
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
1. november 2016, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projektis osalevate omavalitsuste elanikud saavad küsitluses märkida, millisel aadressil soovivad nad lairibaühendust saada. Osa võtavad kõik Pärnumaa omavalitsused ja Lihula ja Hanila vald Läänemaalt.
Projekti eestvedajate teatel näitas eelmine uuring, et nüüdisaegset lairibaühendust, mida pidi ülikiire internet levib, ei saa praegu kasutada ligemale 80 protsenti Pärnumaa kodudest. Nendes majapidamistes peavad inimesed praegu hakkama saama mõnevõrra ebastabiilsema ja aeglasema õhu kaudu leviva internetiga.
Küsitluse käigus saadavate andmete põhjal alustavad projekti eestvedajad võrkude kavandamist. Lairibavõrguga ei ühenda nad kõiki külasid või maju, vaid ainult neid, kuhu inimesed seda soovivad ja kus see kohe kasutusele võetakse.
DigiTee algatasid Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK), Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit (POL). Eesmärk on viia ülikiire internet igasse Pärnumaa koju, ettevõttesse ja asutusse.
Projekti käigus jõuab väga kiire internet majapidamistesse Eesti lairiba arenduse sihtasutuse (ELASA) väljaehitatavast valguskaablite põhivõrgust. Majapidamiste ja põhivõrgu ühendamiseks kasutatakse samuti valguskaablit, mida pidi liigub internet märksa kindlamalt kui vaskkaabli või õhu kaudu.
Kuigi ettevõtmise hind pole veel teada, rääkis DigiTee projektijuht Valdor Telve 15. oktoobri Pärnu Postimehes, et on jõudnud omavalitsuste juhtidega vesteldes kindlale seisukohale: liitumistasu võiks olla suurusjärgus 300 eurot. See võib olla vähemalt kümme korda odavam kui omapäi põhivõrguga liitudes.
ELASA on paigaldanud Pärnumaal kamara alla ligemale 200 kilomeetrit valguskaablit ja seab umbes 100 kilomeetrit juhet üles järgmiselgi aastal. 2018. aastaks peab 98 protsenti Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest paiknema rajatavast kaablivõrgust alla poolteise kilomeetri kaugusel.
Eestisse rajatava valguskaablite võrgu hind on 80 miljonit eurot. Sellest 85 protsenti maksab Euroopa Liit, ülejäänu katab pangalaenu toel ELASA.
Küsitlusele pääseb ligi siit.