Kiwa ja Raul Meel tõstavad au sisse vana hea kirjutusmasina

Anu Jürisson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mailiis Ollino

Pärnus Avangardi galeriis on 4. jaanuarini võimalik kõrvuti kogeda kahe põlvkonna kunstniku Kiwa ja Raul Meele loomingut. Mõlemad on lähtunud tähtedest, märkidest ja tajust, ainult et Meel sisenes sümbolite maailma 1960. aastatel ja Kiwa siis, kui need ei olnud enam keelatud.

Väljapaneku kuraator Marian Kivila nentis, et on juba ammu mõelnud need kaks eri ajastutel sirgunud kunstnikku ühte ruumi panna. “Olen alati arvanud, et kui Raul Meel oleks sündinud mitukümmend aastat hiljem, oleks ta kindlasti teinud mingisugust netikunsti või midagi väga tehnoloogilist. Ja vastupidi: kui Kiwa oleks sündinud varem ja alustanud 1960. aastatel, oleks ta kindlasti tulnud selle peale, et kunsti võiks teha kirjutusmasinaga,” mõtiskles Kivila.

“Info piiratud leviku kontekstis oli kirjutusmasin nõukogude ajal kättesaadav seade, mis võimaldas ise tekste toota, ja tähtis vahend omakirjastuslikkuse ehk samizdati puhul,” seletas Kivila.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles