Leo Tammiksaar: Milliseks muudaks Pärnumaa Eesti Iseseisvuspartei?

Leo Tammiksaar
, Eesti Iseseisvuspartei kandidaat Pärnumaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leo Tammiksaar.
Leo Tammiksaar. Foto: PP

Eesti ühiskonnal on raha vähe, 75protsendil inimestest pole pangaarvetel kõige õhematki rasvakihti. Milles asi, kuhu meie töö viljad kaovad? Võtsin ette Eesti statistikaameti andmebaasist välja põhilised rahvamajanduse arvepidamise näitajad. Hämmastav, kuid sinna on ilmunud (eelmise aasta lõpus ei olnud) Euroopa Liidu normdokumendi ESA 95 järgi kohustuslikult ettenähtud tabel number 10-60 kogu oma mahus ja numbridki olid tabelis täitsa olemas.

Suur raha ja orjapalk

Selle asendamatu tabeli najal võib igaüks käigult veenduda, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) ei mõõda Eesti majandust, vaid kogu majandustegevust Eesti territooriumil. Kui sellest lahutada välismaailmale makstav reaalne esmane tulu ja liita tulemusele välisilmast teenitav esmane tulu, saame reaalse kogurahvatulu (RKP).

Seda suurust saabki esimeses lähenduses käsitleda kui Eesti rahvusliku majanduse näitajat. Kuid vaid esmalähenduses. Kui sellest lahutada ja seejärel liita jooksvad siirded välismaailmaga ning lahutada põhivara kulum, saame reaalselt kasutatava netorahvatulu (NRT).

See number juba kõneleb midagi Eesti rahva kätte jäävast rikkusest, ent ikkagi veel mitte kõike! Kui selle suurusega veel tehteid teha (kõik on tabelis ära näidatud), saamegi puhtal kujul selle summa, mis rahvale kätte jääb – lõpptarbimiskulutused.

Suurusjärkudest ettekujutuse saamiseks toon andmed 2009. aasta kohta, sest 2010 aasta koondandmeid seni pole. Niisiis: SKP 217 miljardit, RKP 212 miljardit, NRT 178 miljardit ja lõpptarbimine 160 miljardit krooni. Kõik jooksvates hindades.

Valitsusparteid rääkisid 2009. aastal meile Eesti majanduse mahust 217 miljardit, rahvani jõudis vaid 160 miljardit. Sellest see tulenebki, et võimukandjad räägivad suurtest summadest, rahvas aga ei saa aru – mina siiani samuti mõistnud –, kuhu see suur raha kaob.

Nüüd saan aru. Selle kohta värvikas väljavõte tabelist ehk see, kui palju väliskapital riigist kasumit välja viis: 2004 – 13,6 miljardit, 2005 – 16,8 miljardit, 2006 – 25,3 miljardit, 2007 – 37 miljardit, 2008 – 33,2 miljardit ja 2009 – 17,3 miljardit krooni.

“Suur raha mulle, orjapalk sulle” – selline on uusliberalistliku majanduspoliitika moto. Selline majanduspoliitika tuleb välja vahetada rahvusriikliku protektsionismi vastu ja Eesti saabki tugevaks, Pärnumaa sealhulgas. Oponentide väited, et 2010. aastal algas majanduskasv, on valed: majandustegevuse kogumaht kasvas, rahvuslik komponent aga kahanes.

Loomulikult kannapööre

Sotsiaaldemokraadid hüüavad, et Eesti peab tegema kannapöörde! Muidugi peab. Nende tõlgenduses tähendab see sotsiaalsete väljamaksete järsku suurendamist, ent rahastamise allikast ei sõnagi. Sotsid ei ütle, kust nad raha võtavad, vaikivad nagu partisanid. Eesti Iseseisvuspartei kahtlustab, et neil pole seda kusagilt võtta.

EIP ütleb samuti, et kannapööre tuleb teha, kuid see tähendab meie taotlustes seda, et võimuparteid tuleb välja vahetada ja riiklikuks majanduspoliitikaks võtta EIP majanduslahend, mille märksõnad on pangandusreform ja üleminek rahvusriiklikule protektsionismile. Sellise Eesti ehitaksime meie ja sellise Eesti kontekstis rajaksime jõulise Pärnumaa ja kogu riigi, kus oma rahvas on peremees.

Pärnumaa ei saa jõuliseks turismi sandisentide najal, trump on hoopis Pärnu logistiline positsioon, meresadamaks, raudtee ja maanteede sõlmpunktiks olemine keskmega Pärnu lennuväljal.

Pärnu jõupositsioon sai üksikasjalikult lahti kirjutatud EIP esimehe Vello Leito poolt nelja konstruktsiooni projekti kujul juba 1992. aastal kogumikus “Eesti tee”, mille andis välja Eesti Kongressi majanduskogu. Ühe eksemplari sai iga riigikogu liige oma lauale avaistungil 26. septembril. Alles nüüd hakkab toonaseid lahendusi ja ideid vargi ja jupikaupa kasutama IRL. Riigikogu lohiseb 19 aastat ajast maas.

Nimetatud projekt sai Pärnu Postimehes ära toodud 2009. aasta kohalike valimistega seoses ega vaja siinkohal tutvustamist. Kel teema pole tuttav, leiab materjalid meie kodulehelt lingi alt “Temaatilised artiklid”, projekti täiskirjelduse aga Leito raamatust “Eesti ja geopoliitika” (Tallinn, 2002). Pärnu ja Pärnumaa nimel tasub tööd teha!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles