President Pätsi sünnitalu mälestustähise taastamine

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pätsi ausamba taastamise esimeseks etapiks oli Pärnu muinsuskaitse päevadel 7.–9. oktoobril 1988 mälestustahvli avamine kunagise samba asukohal.
Pätsi ausamba taastamise esimeseks etapiks oli Pärnu muinsuskaitse päevadel 7.–9. oktoobril 1988 mälestustahvli avamine kunagise samba asukohal. Foto: Olaf Esna erakogu

Poliitikutele ausammaste püstitamine on riskiga seotud ettevõtmine. Juhtub tuul ehk maailmavaade poolringi tegema, on poliitikutele pühendatud sambad esimesed, mille lammutamiseks või õhkimiseks on alati kerge vabatahtlikke leida.

Kui Konstantin Päts mälestustähise juures 25. juunil 1939 peetud kõnes ütles, et mälestusmärgid on igavesed, eksis ta seekord rängalt. Veidi rohkem kui aastapäevad hiljem, 11. augustil 1940 toimus Võiste rahvamaja juures keldri katusel rahvakoosolek-miiting, kust sammuti viie kilomeetri kaugusele Pätsi kodutalu mälestustähise juurde. Niinimetatud meeleavaldajad nõudsid, et see ausammas tuleb purustada, sest muutunud olukorras pole enam kurnajate ausammastel mõtet.

Enne mälestussamba õhkimist kangutati selle küljest lahti bareljeefid ja osalt isegi purustati. Pätsi bareljeefile löödi kangiga näkku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles