Galerii: ühisgümnaasiumi projektigrupp avastas Kariibi mere saart

8.–20. jaanuaril külastas ühisgümnaasiumi meeskond Erasmus+ projekti "Education au patrimoine via les parcours de santé (Kultuuripärandiga tutvumine õppe- ja terviseradade kaudu)" raames Prantsusmaale kuuluvat Martinique’i saart, mis kuulub Väikeste Antillide saarestiku hulka ja asub ühelt poolt Kariibi mere, teiselt Atlandi ookeani kaldal. Kuigi Martinique kuulub Prantsusmaa koosseisu ja seega Euroopa Liitu, erineb sealne kultuur Euroopa omast: see on unikaalne ja esindab omanäolist kreooli kultuuri.

Lähetust korraldas Lycée Professionnel la Trinité'i kutsekool, mis asub kahe teise haridusasutusega aiaga piiratud territooriumil, kus õpib üle 2000 õppuri. Tunnid algavad seal 7.30 ja lõpevad 12.30. Pärast lõunat ehk 14.30 koolipäev jätkub ja lõpeb alles kell 17. Õppetöö ajal on koolimaja väravad suletud ja ühtegi õpilast ei lubata eriloata sisse ega välja. Lõunapausi ajal lubatakse koolialalt lahkuda, kuna osa õppureid lõunatab kodus. Kutsekooli populaarsemad erialad neidude hulgas on õendus ja sotsiaaltöö, noormeeste seas automehaanika.

Projekti eesmärk on arendada nii õpetajate kui ka õpilaste kultuurilist kompetentsust ja digipädevust ning lõimida neid sportlike tegevustega. Lõppeesmärk ja väljund on luua iga partnerkooli linna ja/või maakonda tervise- ja õpperadu, mille läbimisel kasutatakse GPS-süsteemi ja selleks loodud mobiilirakendusi, õpitakse tundma kohalikku ajalugu, arhitektuuri, loodust ja kultuuri. Loodavad õppe- ja terviserajad saaksid kasutada nii kohalikud kui ka turistid, sestap tõlgitakse radade tutvustused mitmesse võõrkeelde. Õpperajad järgivad interaktiivsuse põhimõtet ja tuginevad aardejahi kontseptsioonile. Iga kool loob oma linnas/maakonnas kolm rada: üks linna- ja üks maastikurada, kolmas rada liikumisraskustega inimestele. Need valmivad 2018. aasta suveks.

Martinique’i projektikohtumisel keskenduti kohalike ja portugali, itaalia, sloveenia partneritega saarele loodud terviseradade katsetamisele. Rajad asusid eri maastikel, mis võimaldas osalejatel tundma õppida saare hämmastavat loodust: teid läbides nähti mangroove ehk mudaseid tihedaid soiseid metsi, banaaniistandusi, suhkruroovälju, kohtuti koolibrite ja krabidega, roniti mägedes, kasteti end ookeanivette.

Peale selle korraldati arvutikoolitusi, kus räägiti GPS-süsteemi tööpõhimõttest ja ajaloost, õpetati kasutama Sloveenia partnerkoolis loodud sel süsteemil põhinevat tarkvara, õpetati foto- ja videotöötlusest, et radu osataks paremini jäädvustada ja seeläbi reklaamida.

Formaalsete tegevuste kõrval korraldati mitteametlikkegi, mis laiendasid silmaringi. Näiteks õpetati osalejatele kreoolikeelseid väljendeid, kohalikke tantse ja laule, traditsiooniliste trummide mängimist, demonstreeriti kookospähkli õiget avamist, anti maitsta suhkruroogu ja muid põnevaid taimi, vilju ja sööke. Samuti saadi aimu kohalike elu- ja mõtteviisist, mis eestlaste omaga võrreldes paistis stressivabam, positiivsem, elunautivam.

Järgmise projektilähetuse raames sõidetakse oktoobris Itaaliasse Sitsiilia saarele Catania linna, kus proovitakse valminud õppe- ja terviseradu. Eesti võõrustab partnereid 2018. aasta veebruaris. Loodetavasti täitub siis martinique’laste unistus näha elus esimest korda lund.

Ühisgümnaasiumi projektimeeskonda kuulusid õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre, Inga Drobet, direktor Mart Kuuskmann ja projektijuht Liis Raal-Virks, õpilased Pille-Riin Makilla (G3b), Hanna Sults (G3b), Karoliine Aus (G3b), Harold Kiisler (G2b) ja Anita Beljanina (G3a).

Tagasi üles