Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maavalitsus Karja ja Suure-Sepa tänava nurgal. Paljud mäletavad seda maja polikliinikuna, kus praegu asub Pärnu linnavalitsus.
Pärnu maavalitsus Karja ja Suure-Sepa tänava nurgal. Paljud mäletavad seda maja polikliinikuna, kus praegu asub Pärnu linnavalitsus. Foto: Olaf Esna erakogu

Teise tasandi ehk valla- ja alevivalitsusest kõrgemal seisev omavalitsus asutati Eestis 1917. aasta suvel, seega pea 100 aastat tagasi. Maavalitsus kutsuti ellu Vene Ajutise Valitsuse 30. märtsil 1917 kinnitatud Eesti Ajutise Omavalitsuse seaduse alusel.

10. aprillil esitas Eesti delegatsioon Venemaa siseministeeriumile oma eelnõu maaomavalitsuse kehtima panekuks. Vürst Lvovi volitusel kuulutas Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska valimised välja 23. mail. Need toimusidki, kuigi Tallinna sovet (nõukogu) ja enamlased igati püüdsid valimisi edasi lükata.

Pärnumaa-nimelist muinasmaakonda polnud enne ordurüütlite sissetungi olemas. Kõik võõrvõimud rajasid oma haldusüksused: kes komtuurkonna, kes lossilääni, kes ujezd’i.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles