/nginx/o/2016/12/30/6216957t1h90cb.jpg)
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütleb pankrotistunud kiirlaenuärimehe Pärnu haigla juhatuse liikmeks edutamise kohta, et pooldab inimestele teise võimaluse andmist. Haiglajuhtide erakordselt kalleid ametiautosid kommenteerides kinnitab ta, et linn raiskamist ei aktsepteeri.
Postimees kirjutas täna, et Pärnu haigla nõukogu kinnitas mullu kevadel näiliselt avaliku konkursi tulemusena haigla uue juhatuse liikmena ametisse Jan Põlluste, mehe, kes nõukogu teadmata pandi- ja kiirlaenuäri ajas ning kelle firma pankrot valdavalt eraisikutest võlausaldajatele 69 000 eurot laenatud raha maksma läks.
Samuti kirjutas Postimees juba septembris suunatud hankest ja oli prohvetlik – Pärnu haigla soetaski juhatuse esimehele Urmas Sulele just sellise elektriliselt kokkuklapitava kärukonksuga Volkswagen Passat Alltracki nagu hanketingimused ette nägid ja ajalehestki lugeda võis. Postimehe arvutuste kohaselt on selle auto letihind koos lisavarustusega üle 46 000 euro.
SA Pärnu Haigla 100-protsendiline omanik on Pärnu linn.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius võtab hoiaku, et haiglas toimuva eest vastutab siiski nõukogu, kuigi ta möönab, et probleeme näib seal olevat.
Kosenkraniuse sõnul sai Pärnu linn avalikul konkursil tekkinud probleemist teada juba varem. «Sellest, et valituks osutus isik, kellel on selline taust, saime me teada, kui osa asjast huvitatud inimesi pöördus linnavalitsuse poole ja andis sellest meile teada,» meenutas ta.
Pärnu linn võttis linnapea sõnul kaebusi tõsiselt ja palus juristidel hinnata, kas haigla nõukogu on toime pannud mingeid rikkumisi. Juristid ütlesid Kosenkraniuse selgitusel, et nõukogu ei ole valikut tehes midagi rikkunud. «Seaduse järgi ei ole meil mingit alust selles otsuses kahelda ja eks me siis sellega pidime leppima,» leidis ta.
Samas tõdes Kosenkranius, et asjal on ka teine, moraalne pool – kas inimene sobib juhatuse liikmeks. «Eks ka see kandideerija peab ise endale aru andma, kas ta kandideerib, kui tal on selline taust. Ta on võlausaldajates ebakindlust tekitanud ja ühiskond vaatab teatud negatiivse pilguga sellise persooni juhtival ametikohal kandideerimist. Aga kuskilt maalt tuleb inimesele ka andeks anda,» arutles linnapea ja märkis, et tema teada ka Jan Põlluste ise olevat kahelnud oma kandideerimises, kuid kuna teda julgustati kandideerima, siis ta seda ka tegi.
Kosenkranius märkis, et tuleb arvestada, et osa ettevõtteid lähebki pankrotti ning Eesti ühiskonna häda on tema sõnul tihti selles, et neid, kes pankrotti on läinud, mõistetakse väga kergekäeliselt hukka, mistõttu on ka ettevõtjaid mõnevõrra vähem – inimesed kardavad läbi kukkuda ega tegele seetõttu ettevõtlusega.
«See on kahe otsaga asi ja see ei ole mingi mugavuspositsioon, aga me oleme võtnud selle seisukoha, et valiku langetas nõukogu ja juriidiliselt ei ole meil õigust nõukogu otsust kahtluse alla seada. Muidugi, selle asja oleks võinud teisiti teha ja kaaluda rohkem moraalset poolt. Mina olen pigem ikkagi selle pooldaja, et anda inimestele teine võimalus,» lausus Kosenkranius.
Linnapea märkis, et linn palus haigla nõukogult seletust ja juhatuse esimees Urmas Sule käis talle korduvalt selgitusi andmas. «Mina olen omanikuna sealt vastused saanud,» kinnitas Kosenkranius. Jan Põlluste kõrval konkureeris ka varem juhatusse kuulunud Karl Kukk. Seda, miks valik Kuke jätkamise kasuks ei langenud, Kosenkranius enda sõnul kommenteerida ei saa.
Pärnu haigla juhatuse liikmete teiste haiglajuhtidega võrreldes erakordselt kalleid ametiautosid kommenteerides ütles linnapea, et linn ei aktsepteeri raiskamist.
Kosenkranius tõi välja, et haigla eelarves on kehtestatud piirmäärad, kui suured võivad olla kulutused transpordile ja muule. «Ma kindlasti ei aktsepteeri seda, et need kulutused aasta-aastalt kasvavad või et transpordikulusid kaetakse mingite tegevuste arvelt, mille tõttu kannatavad mingid teised valdkonnad,» lausus ta.
Linnapea sõnul ei ole ta seni nõukogult etteheiteid, et haigla kulutab juhtide transpordile ebamõistlikult palju, kuulnud. «Aga loomulikult ma ei kiida heaks ka seda, et soetatakse järjest kallemaid ja uhkemaid autosid. Olen ka nõukogule öelnud, et see teema tuleb võtta kontrolli alla. Nõukogu kui juhatuse tööandja peab jälgima neid küsimusi ja kehtestama mingid kriteeriumid,» lisas ta.