K, 7.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu lennuraja uuendamiseks kuluks arvatust vähem raha

Anu Jürisson
, reporter
Pärnu lennuraja uuendamiseks kuluks arvatust vähem raha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Praegu saab Pärnu lennuväljalt sõita Kihnu ja Ruhnu.
Praegu saab Pärnu lennuväljalt sõita Kihnu ja Ruhnu. Foto: Urmas Luik

Pärnumaa omavalitsuste liidu tellitud Pärnu lennujaama rajakatte uuringust selgus, et lennuraja korrastamine võib maksta suurusjärgus 100 kuni 175 miljonit krooni ehk 6,39 kuni 11,18 miljonit eurot.

Kehvas seisus lennurada on Pärnu lennuvälja suurimaid probleeme. Pärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi on varem öelnud, et lennurada saab põhjaliku remondita kasutada veel umbes viis aastat.

Mullu kevadel väljapakutud 500 miljonit krooni, mida arvati vaja minevat, et renoveerida lennurada ja laiendada reisiterminali ning uuendada seadmeid, pidas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske toona paljuks.

Arvatust odavam

Saamaks teada konkreetsemat summat, mida kõige pakilisem töö – rajakatte uuendamine vajaks, ja näitamaks oma huvi ja kohalikku initsiatiivi, mille vähesuse üle oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kurtnud, tellis Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) Norra EMP projekti “Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu koostamine” raames vastava uuringu.

15protsendise omaosaluse projektitoetuse saamiseks andsid Pärnumaa omavalitsused ja maavalitsus ning AS Tallinna Lennujaam aitas koostada tehnilised lähteülesanded.

POLi juhatuse esimees Eeri Tammik tõdes, et valminud prognooside järgi on raja renoveerimine eeldatust odavam, kuid lõplik summa oleneb sellestki, kuivõrd jõuavad ehitushinnad muutuda, enne kui läheb reaalselt ehitamiseks.

Uuringu teinud Teede Tehnokeskuse AS pakub rajakatte uuendamiseks kolme eri maksumusega varianti, millesse teatud ettenägematud kulud on juba sisse arvestatud. Samal ajal ei ole ühegi variandi puhul arvestatud veepuhastusjaama ehitust, mille vajadus võib selguda projekteerimise käigus. Näiteks Ämari lennuväljale ehitatud veepuhastusjaam maksis 50 miljonit krooni.

Teede Tehnokeskus pakub kolme hulgast eelistatuimaks varianti, mille maksumus on suurusjärgus 140 miljonit krooni ehk 8,95 miljonit eurot, see on lühima ehitusperioodiga ja annab vastupidava tulemuse. Kui selgub, et vertikaalseid liikumisi vuukide vahel pole, oleks see rajakate veel kahe miljoni krooni võrra odavam.

Järjestuses järgmise variandi maksumus on umbkaudu 175 miljonit krooni ehk 11,18 miljonit eurot. See on kalleim ja pikima ehitusajaga, kuid peab kaua vastu.

Kõige vähem eelistatud on Teede Tehnokeskuse hinnangul odavaim variant maksumusega 100 miljonit krooni ehk 6,39 miljonit eurot, kuna siis kestaksid tööd kaua ja pragude täitmine betoonis ei pruugi anda pikaajalist head tulemust.

Edasine oleneb nüüd sellestki, milline variant valitakse.

Pidurit ei tõmmata

“Järgmisena on tarvis ehituslikku projekti ja selleks on meil üks rahataotlus Interregi programmi sisse antud. Lähikuudel tuleb vastus, kas me saame sealt raha, ja siis on näha, mis saab edasi,” selgitas Tammik. Seal peaks omafinantseeringu katjaks olema juba Pärnu lennujaama omanikfirmana AS Tallinna Lennujaam.

“Anname andmed ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja lennujaamale ja nad saavad tutvuda materjalidega. Tallinna Lennujaama suhtumine on selline, et kui me saaksime Interregist raha, on nad nõus kaasfinantseerima. Riik on esindatud Tallinna Lennujaama nõukogus ja järgmise etapi rahastuseks praegu mingit pidurit peale ei tõmmata,” kinnitas Tammik.

“Meie omalt poolt näitame kindlat initsiatiivi, et kaasata lisaraha ja teha ära palju ettevalmistavaid töid ning tõestada, et renoveerimine on võimalik,” lisas POLi juht.

Pärnu lennujaama arendamine rahvusvaheliseks ja jätkusuutlikuks lennukeskuseks on üks läinud aasta hilissügisel omavalitsuste heakskiidetud arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” läbimurdesuundade eesmärkidest.



Pärnu lennujaama rajakatte uuring

 POLi Norra EMP programmi toel AS Teede Tehnokeskuselt tellitud uuringu eesmärk oli selgitada välja optimaalseim lahendus Pärnu kunagise militaarlennuvälja kohandamiseks tsiviillennunduse tarbeks, et tagada Boeing 737 ja Bombardier CRJ 900 klassi lennukite ohutu manööverdamine.

 Vastust otsiti küsimusele, kas on otstarbekas panna rajale, ruleerimisteedele ja perroonile asfaltbetoonkate või lammutada vana ja ehitada uus või võtta üles kogu rada ja selle põhi.

 Arvestades Pärnu lennujaama seisu, teeb uuringu teostaja ettepaneku kaaluda lennuraja rekonstrueerimisel kolme variandi vahel.Variant 1. Paigaldada senisele betoonkattele betoonist ülekate, laiendada kohati õlgu, paigaldada drenaaþ, tõsta ja paigaldada tuled, teha markeering. Maksumus ligemale 100 miljonit krooni ehk 6,39 miljonit eurot.

Variant 2. Lõhkuda pearaja katendikonstruktsioon ja tekkinud põhjale ehitada täiesti uus kate. Paigaldada drenaaþ, uued kaevud, sademevee ärajuhtimisssüsteem, seni puudunud ääretuled ja markeering. Maksumus umbes 175 miljonit krooni ehk 11,18 miljonit eurot.

Variant 3. Paigaldada olemasolevale betoonkattele asfaltbetoonist ülekate, kasutades peegelduspragude vältimiseks metallist võrku. Laiendada õlad, tõsta kaevud ja tuled, teha markeering. Maksumus umbkaudu 140 miljonit krooni ehk 8,95 miljonit eurot.

Uuringu tegija eelistusjärjekord: variant 3, variant 2, variant 1.

Allikas: AS Teede Tehnokeskuse uuring, POL

Märksõnad
Tagasi üles