Nils Niitra: 16 liiga pikka aastat (1)

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nils Niitra
Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Lood Pärnu haiglas toimunust on kõigile teistelegi avaliku sektori juhtidele õpikunäide, kuidas ei tohiks ajakirjanikega hämada. Mullu sügisel kuulutas haigla välja suunatud hanke luksusliku lisavarustusega nelikveolise sõiduki Volkswagen Passat Alltrack liisimiseks.

Selmet võtta liialdused omaks ja hanget muuta, saatis ise Jeep Grand Cherokeega sõitev haigla juhatuse esimees Urmas Sule ajakirjaniku konkreetsetele küsimustele ümaraid vastuseid selle kohta, kuidas juhatuse liikme kohustuse täitmiseks on vaja turvalisi autosid.

Juba toona tekitas ajakirjanikus küsimusi Sule käitumine, mis meenutas veidi mullis elamist. Kas ta üldse mõistis, et selle hankega on midagi valesti, ehkki juriidiliselt on kõik korrektne? Huvi haigla vastu muudkui paisus ja infot hakkas juurde laekuma. Kui sain teada, et näilisel juhatuse liikme avalikul konkursil valiti ametisse haiglatöö kõrvalt kiirlaenuäri pidanud ja selle pankrotistanud Jan Põlluste, ilmus järgmine lugu. Kui siis Põlluste väitis, et pankrot toimus trikitamata ja seaduste järgi, tuli veel infot ja pidin kirjutama, et tegemist oli võlausaldajatest pensionärid kirsturahata jätnud JOKK-skeemiga – sama kaubamärgiga laenukontor tegutseb Põlluste naise juhtimisel endisel aadressil edasi.

Ja nüüd siis informatsioon selle kohta, kuidas haigla töömehed käisid neljapäeviti Sule kodus töid tegemas. Kuidas haiglas kaevandati bitcoin'e ja kogu lugu jäi haiglaseinte vahele. Kuidas hookuspookusega varastati haigla raha ja Sule pidas paremaks mitte pöörduda prokuratuuri, ehkki see peaks olema kodaniku ja juhi kohustus. Ju siis oli Sulel põhjust eeldada, et need lood ei jõua ajakirjandusse. Kahju, et see nii on.

Parimal juhul valitseb Pärnu haiglas lihtsalt korralik segadus. Ja nüüd ma küsin, kas midagi säärast iseloomustab teisigi Eesti haiglaid, kus liiguvad meeletud summad? Usun ja loodan, et mitte. Kui usutavalt seletab Sule haiglate liidu juhina nüüd avalikkusele, et riik peab leidma lisaraha inimeste ravimiseks?

Urmas Sule on juhtinud Pärnu haiglat 16 aastat ja avaliku sektori juhi kohta on see lihtsalt liiga pikk aeg. Kui kõneleda näiteks kohtunikke puudutavatest korruptsioonijuhtudest, siis on need valdavalt seotud liiga pikka aega ametis olnud kohtunikega. Inimene paratamatult mugavdub, eemaldub veidi reaalsusest ja ei tee enam õigel ja valel piisavalt teravat vahet. Samal ajal on Sule Pärnus sedavõrd oluline arvamusliider, et haigla nõukogu mitte ei kontrolli teda, nagu seadus ette näeb, vaid pigem täidab Sule tahtmisi. Kõik on kõigiga seotud ja konflikte pigem välditakse.

Aga kunagi õppis Sule ju arstiks. Miks mitte uuendada kutsumust ja tegeleda taas inimeste vahetu ravimisega, näha haiglatöö igapäeva? Kas poleks üllas?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles