Kevadel jõuavad varjupaika kassipojad kilekotis

Kui kõik omanikud loomapidamisse täie vastutustundega suhtuksid, poleks kasse, kel tuleb kuid ja mõnikord isegi aastaid varjupaigas uut kodu oodata. Foto: Mailiis Ollino

Koduta loomade varjupaik propageerib lemmikute steriliseerimist-kastreerimist, sest sealsed töötajad on kogenud, et kevaditi jäetakse soovimatud pesakonnad pappkastiga nende värava taha.

Pärnu loomade varjupaiga juhataja ja koerte käitumisnõustaja Anneli Matsi sõnutsi on käidud kilekotis metsa alla jäetud kassipoegi päästmas. Praegugi ootab varjupaigas uut peremeest 33 kassi ja viis koera. “See on inimeste vastutustundetuse ja tegematajätmise tagajärg,” leidis Matsi.

Kui inimene kontrolliks lemmikut nii hoolsalt, et lõikamata loom ei saaks minna teistele poegi tegema või ise poegi korjama, poleks vaja kasse-koeri kastreerida-steriliseerida. Tihtilugu on aga loomadel vabadus omapäi liikuda ja kihk sunnib isegi hoitud koduloomi põgenema ja mitmepäevaseid pulmaretki ette võtma. Soo jätkamine on Matsi juttu mööda üks tugevamaid instinkte.