Keegi ei ole kõiketeadja. Tegelikult ei saagi selliseid inimesi tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas olla. Nii on mõtlevad kahejalgsed jagunenud eri ametimeesteks ja -naisteks. Üks uurib näiteks tähti ja teine seadust, kolmas juhib linna.
Ranno Künnap: Tants sotsiaalse töökoha ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnajuhtimises on oluline, et seadusetark teavitab linnajuhti, mida ja kuidas tuleb käsusõnast lähtudes teha, eriti kui viimasena mainitu seda ei tea või ei oska. Lihtne masinavärk. Kuid ainult pealtnäha ...
Veebruarikuisel volikogu istungil oli arutamisel OÜ Munga Maja reorganiseerimine. Mõte esmapilgul hea. Kolleeg Raul Sarandi hakkaks juhtima firmat, mis linna võluväel korda teeks. Värvataks töötuid, õpilasi – just sellise visiooni maalis Sarandi meedia vahendusel linnarahvale.
Pole nii, nagu paistavad
Siinkohal tahangi heita kive linnavalitsuse tagahoovi. Ma ei vaidle vastu, et algatus, kus töötutele leitaks tööd ja õpilased saaksid suvel rakendatud, väärib igati toetust. Toetust ei vääri seevastu katse suruda juriidiliselt kahtlane eelnõu läbi volikogus. Siin tekib küsimus: miks on tarvis eri komisjone, kui opositsiooni nõuandeid ega ettepanekuid üldse ei arvesta?
Kui majanduskomisjonis esitasin ainsa opositsiooniesindajana abilinnapea Romek Kosenkraniusele küsimuse, kas linnaettevõttele eelistuste loomine on ikka seadusega kooskõlas, sain minuteid kestnud üldsõnalise vastuse: kõik on korras. Aga pole ju!
Abilinnapea oleks võinud uurida seadusetundjailt, kuidas ikkagi käib teatud asjaoludel riigihanke korraldamine. Veel parem olnuks küsida nõu vastavatelt ametkondadelt, näiteks riigihankekeskuselt.
Ma ei oska öelda, kas tõenäoliselt eksinud jurist saab leiba linnavalitsuselt või rakendati välisjõududegi abi, kuid igal juhul paistab, et raha visati tuulde. Tõtates veidi ette, võib tuulde loobitud rahaks nimetada sedagi, et Sarandi on juba asunud pea olematute ülesannetega olematu linnaettevõtte juhi auväärsele ametikohale.
Teemast pisut välja hüpates küsin: kuhu jäi Sarandi kordi volikogus omaaegse tulihingelise opositsionäärina väljahüütud võitlushüüd: “Linnale kuuluva ettevõtte juht peab end volikogust taandama!”?
Kui eelnõu tuli volikogus arutamisele, ei suutnud seda kaitsnud abilinnapea olla veenev. Kuigi seadusetähe uurimine poleks tohtinud võtta palju aega.
Tunnustan siin hea kolleegi ja erakonnakaaslase, majanduskomisjoni endise liikme Margus Tammekivi südikust ja sihikindlat kõneosavust, et temaga koostöös suutsime veenda volikogu.
Eelnõu oli enam kui kahtlane, linnafirmagi peab võrdselt teistega osalema riigihankel. See on kirjutatud Eesti seadustesse ja Euroopa kohtu lahendisse, mis võrdsustab eraettevõtja munitsipaalettevõttega. Samasugust viimasel volikogu istungil proovitud skeemi on üritatud rakendada Soomes. Seal kaotas Oulu linnavalitsus kohtuvaidluse, mis tõi enesega jälle kord suuri kulusid sealsele linnavõimule. Euroopa Liidus loodi pretsedent, mida hakatakse järgima. ELi liikmena peame seda teadma. Pärnu linnavalitsuse seadusetundjad ja abilinnapea ei teadnud.
Olen nõus näitama juriidilist analüüsi, kus seda teati. Ei ole mõtet korrata põhjanaabrite vigu ega anda iseenese tarkusest tuhandeid eurosid linnakassast advokaatide taskusse. Seega sõgedus linnafirmaga esialgu volikogu heakskiitu ei saanud. Kuid see on ainult mündi üks külg.
Mündi teine külg väljendab suhtumist. Vaatamata opositsiooni näpunäiteile majanduskomisjonis, ei suvatsetudki uurida, millest me lähtusime. Kuigi väiksemagi huvi korral poleks me teinud sellest saladust, pigem vastupidi. Vaidluses, kus kõne all on linnaelanike hüvang, pole kohta erakondade vahelistel kemplustel.
Kuid huvi ei tuntud, vastupidi. Uhkuses“meie teame kõik” ei väärtustatud nõuannet.
Probleem
Vahest peitubki siin probleem, millest Pärnu pole suutnud ja kahetsusväärsel kombel ei suudagi üle saada? Probleem, mis kokkuvõttes on pärssinud ja pärsib kogu linna arengut.
Alati ei soovi opositsioon valitsejaile kaikaid kodaraisse loopida. Linna heakord, tööpuudus, õpilastele suveks hõive pakkumine on kõik õilsad eesmärgid.
Ebaõiglane seevastu on saata linnavolinikele arutamiseks puudulikult ette valmistatud eelnõusid, mis tulevikus toovad linnale lisakulusid kohtus ja purunenud lootusi neile, kes tõesti loodavad saada tööd uues heakorraettevõttes.