Pärnu Kuninga tänava põhikool on nädal aega võõrustanud Pärnu sõprusmaakonna Buskerudi Kongsbergi ametikooli õpetajaid ja õpilasi, kes külastavad siin päevakeskusi, käivad koolitundides, toimetulekukoolis ja Kesklinna lasteaias.
Norra noored proovivad Pärnus abiõpetaja ametit
17. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norrakate külaskäik on osa Kongsbergi vidergroende skole õpilaste Jeanett Olseni, Kim Uijeni, Sylvia Batori, Jeanette Karlseni, Celina Rinde ja Ingvild Bergerudi praktikast. Neiud on lõpetanud nelja-aastase õppeajaga assistendi eriala, mis vastab meie keskeriharidusele.
Visiidil Pärnu proovivad nad kätt juhendaja ametis, et saada ülevaade neist Eesti tugisüsteemidest, kus assistentide, abistajate ja abiõpetajate ametit vaja läheb.
Eelmisel ja sel nädalal külastasid Norra noored oma õpetajate Jorunn Aaby ja Gunn Beate Bjørnsen Kaasaga Pärnu haigla psühhiaatriakliinikut ja päevakeskust, taastus- ja hooldusravi osakonda Ravi tänaval ning erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskust.
Teisipäeval osalesid norrakad Kuninga tänava kooli tundides. Rääkisid õpilastele oma kodumaast, juhendasid abiõpetaja rollis laste Norra-teemalist joonistamist. Pärast koolipäeva tutvusid külalised Pärnu loodusmaja ringide tööga.
Iga vahetund õue
Seni nähtu põhjal arvasid Norra neiud ja nende õpetajad, et meie tugitöötajad ja juhendajad on hoolealustega tegeldes väga aktiivsed, sõbralikud ja loovad. “Abiõpetajad, juhendajad, assistendid võtavad juhendatavatega väga erinevaid asju ette, aga see ei killusta tundi, sest teil on kord majas. Lapsed kuulavad kenasti sõna ja püsivad enamasti paigal. Ka meil võiksid erivajadustega inimeste juhendajad pisut rangemad olla,” leidsid norrakad.
Kersti Mäestu Kuninga tänava koolist lisas, et külalistele avaldas muljet, et distsipliin annab juhendajale vabaduse tunni aeg kindlate tegevuste vahel ära jagada ja lapsed saavad ühele tegevusele korraga keskenduda.
Jorunn Aaby arvas, et õpilastele range kord tunnis ehk ei meeldi, küll aga õpetajatele.
Vastates küsimusele, mida võiks meie päevakeskustes ja koolides teisiti teha, olid nii Norra õpetajad kui juhendajaneiud seda meelt, et nii erivajadustega kui tavaklasside lapsed võiksid igal vahetunnil väljas käia.
“Norras veedavad lapsed kõik vahetunnid õues ning värskes õhus käimise nõudest peetakse kinni iga ilmaga. Meie vahetunnid on viis kuni kümme minutit pikad, teie omad on pikemad ja lapsed jõuaksid korraks väljas käia küll,” pakkusid külalised.
Norra ja Eesti päevakeskuste erinevuste hulgast tõi Aaby välja asjaolu, et Eestis saavad erivajadustega inimesed soovi korral kogu päeva keskuses veeta. Norras ollakse keskuses lühemat aega. Et Norra Kuningriigis tuleb iga erivajadusega inimese kohta üks abistaja, toimub seal enam tegevusi kodus.
Muus suhtes Aaby hinnangul Eesti ja Norra erivajadustega inimestega tegelemine väga ei erinegi. “Sarnast on kindlasti enam kui erinevat,” märkis ta.
Soe toit eeskujuks
Eesti koolist tooksid külalised fjordide maale üle sooja koolitoidu. Norras lapsed koolipäeval sooja toitu ei saa. Igal lapsel on kodunt võileivad kaasas.
Samal ajal on Eesti lastel sooja toidu söömiseks vähem aega kui Norra koolilastel, sest sealne söögivahetund on märksa pikem ehk 40 minutit.
Eile väisasid külalised toimetulekukooli, kus Kuninga tänava kooli lapsed esinesid näidendiga, ja pärast Kesklinna lastaeda.
Tänane ehk külaliskäigu viimane päev kulub norrakatel kokkuvõtete tegemisele.
“Kui võimalik, tuleks Pärnusse veel kunagi praktikale. Ja suvel tahaks siia tulla. Oleme kuulnud, et siis pidi siin hoopis teistmoodi olema,” sõnasid Norra neiud.