Ehkki lähiaastail Pärnu-Jaagupi keskust veel välja arendama ei asuta, on Halinga vallal arhitektide abiga nüüd ettekujutus, kuidas seda edaspidi teha.
Arhitektid kujundaksid Pärnu-Jaagupi keskusest jõekarbi pärli
17. märts 2011, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kümne aastaga on Halinga valla keskuses ja ühes maakonna piirkondlikus tõmbekeskuses Pärnu-Jaagupis renoveeritud gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, rahvamaja, perearstikeskus, ehitatud spordihoone ja bussijaam ning tehtud muid investeeringuid, mis peaksid muutma elu mugavamaks ja mõnusamaks.
Et astuda järjekordne samm edasi, küsis vald arhitektidelt nõu, kuidas võiks siduda vallakeskuse olulisemad hooned ja paigad nii arhitektuurselt kui funktsionaalselt tervikuks. Kuidas ja kuhu luua puhkealad või võtta paremini kasutusele olemasolevad, mil viisil teha senisest lihtsamaks ja ohutumaks sõlmpunktide vahel jalgsi liikumine ja parkimine. Ühtlasi tekitada vallakeskusesse juurde märgilise tähendusega paiku, mis oleksid tuntud ka väljaspool Halinga valda.
Kõnealune neljahektarine maa-ala hõlmab nii bussijaama ümbrust, perearstikeskust, muusikakooli, raamatukogu, kultuurimaja, staadioni kui gümnaasiumi ja spordikeskuse ümbrust. Need on kohad, kus valla elanikel ja külalistel on kõige rohkem toimetamist.
Jõekarbi pärl
Pärnu-Jaagupi avaliku ruumi arendamise ideekonkursi võitnud Joonas Sarapuu, Andres Lindemanni ja Martin Alliku ettekujutuses võikski Pärnu-Jaagupi keskus ehk city nelinurgas koolimaja-arstikeskus-bussijaam-kultuurimaja olla märgiline koht, mida teavad nii kohalikud kui külalised.
Arhitektide kontseptsioon “Jõekarbi pärl” on inspireeritud jõekarbi kui kesta ning pärli kui keskme ideest ja pakub välja keskkonna, mis annab põhjuse tulla ümbrusest asula keskmesse, pärli juurde.
Kuna valla üks tingimusi oli, et kõik tööd peavad olema teostatavad etapiti vastavalt rahakotile ja võimalikult odavad üleval pidada, on autorid lähtunud sellest, et kogu teostus kulgeb kolmes etapis 20 aasta jooksul.
Esimeses etapis korrastataks konkursialal paiknevad liikumisteed ja ehitataks välja valik väikevorme. Tähtsaim on gümnaasiumiesise muruala kujundamine atraktiivseks pargi- ja jalakäijate alaks, mis hiljem laieneks täies ulatuses Staadioni tänava ja Kalli maanteeni, ning ohutu jalgtee rajamine bussijaamast koolimajani.
Intelligentseks ajaviiteks ja kultuuri nautimiseks näevad arhitektid kooliesisel murualal mitmesuguseid maastiku- ja väikevorme, nagu lava, malelauad, laste mänguväljak ja pingid.
Lisanduvad Kalli maantee äärse spordiplatsi ja staadioni tribüünide korrastamine. Kultuurimajaesist sobib autorite visiooni järgi ilmestama omalaadne vesiatraktsioon.
Teine ja kolmas etapp hõlmaksid keskuse äärealade korrastamist ja uute hoonete ehitamist.
Arhitektid teevad töös ettepaneku ehitada nüüdisaegne ja säästlik vallamaja koos raamatukoguga Kalli maantee äärde. Nii paraneks avalike teenuste kättesaadavus ja bussidega liiklejad saaksid kõik oma asjad korraga ära ajada.
Kooli peahoone kõrvale võiks arhitektide arvates rajada juurdeehituse, kuhu saaks kolida selle osa kooli tegevusest, mis siiani läheduses eraldi majades on olnud: koolisöökla, tööõpetus ja käsitöö. Muusikakoolile on pakkunud arhitektid välja uue õppehoone rajamiseks koha rahvamaja ja staadioni vahele, misjärel praegune vana maja tulevase pargiala keskel likvideeritaks.
Äri- ja kaubandustegevuse soovitavad autorid suunata ühtsesse kvartalisse Pärnu maantee ääres.
Hooned jäävad paigale
Halinga vallavanema Ülle Vapperi kinnitust mööda on tegemist arhitektide visiooniga sellest, kuidas ühiskondlikud hooned moodustaksid tervikliku ansambli ja sobituksid kõige paremini üksteise suhtes keskkonda, kuid tegelikku tarvidust uut vallamaja ega muusikakooli hoonet ehitada ei ole.
Aeg näitab, missugune arvamus valitseb vallajuhtide seas 20 aasta pärast ja milline on siis olukord, ent lähitulevik ei too endaga kaasa väga kardinaalseid muudatusi. Põhiline, millele keskendutakse, on ümbruse asfalteerimine, jalgrajad, istepingid-puhkekohad ja haljastus, sealhulgas veesilma rajamine rahvamaja juurde.
“Ideekonkurss sai tehtud selle eesmärgiga, et kuna meil on Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi ümbruses kõik maa-alused kommunikatsioonid korda tehtud ja maa üles kaevatud, mõtlesime, et me ei hakka seda ala niisama ära asfalteerima, vaid arhitektid pakuksid meile tänapäevaseid lahendusi,” selgitas Vapper.