Pärnu linnavalitsus salastas bussipeatuste nimed

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bussipeatus.
Bussipeatus. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus salastas 75 aastaks Pärnumaa ühistranspordikeskuse kirja, milles tehti ettepanek muuta bussipeatuste nimesid.

"Sõnumi avalikustamine võib kahjustada ärisaladust," teatas arvuti eile hommikul kõigile, kes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud kirja dokumendiregistris avada püüdsid.

Kuna ärisaladus saab olla informatsiooni sisu, mitte selle liik, küsis toimetus linnavalitsuselt, millist liiki teavet ei tohi linnaametnikud 75 aasta jooksul võõrastele avalikustada. Kas selleks on tõesti väga originaalsed nimeettepanekud, peatuste asukoht või midagi muud?

Milliseid sanktsioone näevad ette linnavalitsuse töötajate töö- või avaliku teenistuse lepingud, kui nad linnavalitsusest lahkudes ärisaladuse siiski paljastavad? Mis juhtub, kui kunagine linnaametnik reedab ärisaladuse surivoodis?

"Konkreetses olukorras on tegu eksitusega, see dokument võib olla avalik," vastas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Gerli Kõiv. Tema selgituse järgi püüab linnavalitsus teha kõik, et inimeste eraelu võimalikult vähe riivataks ja asutusesiseseks teabeks tunnistatud isikuandmed ei satuks võõraste pilkude alla.

Enamikus linnavalitsusele saadetud kirjades on saatja nimi, aadress ja telefoninumber. Kirjade sisu võib aga olla nii sotsiaaltoetuse avaldus kui tähelepanu juhtimine üleajavale kraavile, viltusele kanalisatsiooniluugile või löökaugule.

Pärnakas, kes löökaugust linnavalitsusele teatab, võib olla kindel, et tema eraelu puutumatuse kaitseks seatakse kirjale 75 aastaks juurdepääsupiirang. Kui kirja saatja sureb, jääb kiri saladuseks veel 30 aastat; kui surma ei anna tuvastada, 110 aastat alates inimese sünnist.

Enamasti ei tule inimesed selle pealegi, et dokumendiregistris saab nende aadressi, telefoninumbri ja muud isikuandmed kinni katta, ent kirja sisu ikkagi avalikustada. Aga kuna ametnikule võib olla ebameeldiv, et võõrad korduvatest tähelepanu juhtimistest teada saavad, ei hakka ta isikuandmete kinnikatmisega vaeva nägema, vaid otsustab kogu kirja salastada.

Ühistranspordikeskuse "ärisaladustest" oleks avalikkus nagunii teada saanud, kui linnavolikogu hakanuks neid arutama. Keskuse juhataja Andrus Kärpuki ettepanekute kohaselt võiks Metsamajandi peatuse ümber nimetada Merimetsaks, Koidula gümnaasiumi Rajaks, Kino Mai Mai Keskuseks, Tallinna maantee Ülejõeks, Puiestee Uus-Saugaks, Kesklinna Vabaduse pargiks, Pärnu KEKi Tuisuks või Parmuks ja Sanatooriumi Rannapargiks. Samuti võiks kahe peatuse nimi olla Kärpuki arvates omastava asemel nimetavas käändes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles