Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 2.

Pärnu maavalitsuse koosseis 1926. aastal: (vasakult) abiesimees ja haridusosakonna juhataja G. Maurer, tööhoolekande- ja majandusosakonna juhataja J. Matvei, esimees ja administratiivosakonna juhataja J. Markson, põllumajandus- ja teedeosakonna juhataja J. Land ja maavalitsuse sekretär A. Lusik. Foto: Olaf Esna erakogu

Maaomavalitsuse hooleks olid administratiivteemad, tervishoiukorraldus, hoolekanne, pensionide arvestamine ja väljamaksmine, haridusprobleemid ja koolivõrk, põllumajandus, teede- ja ehitusprobleemid.

1925. aastal oli Pärnu maavalitsuses ametis 15,5 kantseleiametnikku (1920/37), kaks teenistujat (1920/15), 43 eriteadlast-spetsialisti (1920/18). Need olid maakonnaarst ja -velsker, jaoskonnaarstid, ämmaemandad, koolinõunik, insener, loomaarstid, maakonna loomaarst, agronoomid.

Kolme ametnikuga administratiivosakonna ülesannete hulka kuulusid valdade-alevite piiride korraldamine, valimiste organiseerimine, kodakondsusprobleemide lahendamine, tööstuste registreerimine, loteriide-korjanduste ja laatade lubade andmine, tuletõrje korraldamine, statistika ja maakonna arhiivi pidamine. Sealjuures on vapustav statistika sisukus ja haare: 1925. aastal oli Pärnumaal 23 304 atra, 1025 viljapeksumasinat ja 5186 koorelahutajat. Juba toona kulus vallavalitsuste ülalpidamiseks 35,6 protsenti eelarvest.