Kuidas riigivanem Ruhnus käis

Ruhnu elanikud rahvariietes. Foto tahaküljele on kirjutatud “Mälestus Ruhnust 1937”.

FOTO: Olaf Esna erakogu

Eesti ja Läti piiri pani paika Briti kolonel Stephen Tallents oma ühepoolsete otsustega 1. ja 3. juulil 1920. Lõplik piir sätestati 1. novembril 1923 sõlmitud lisapiirilepinguga. Diplomaatilistel läbirääkimistel Lätiga oli tihti keelel Ruhnu saar. Seepärast soovis riigivanem Konstantin Päts isiklikult tutvuda selle saare ja elanike olukorraga ja 1921. aasta juulis võeti ette külaskäik Ruhnu saarele.

Tellijale

Delegatsioon oli õige esinduslik, sest peale riigivanema osalesid tema vend Voldemar Päts (1878–1958), riigikogu liige Julius Seljamaa (1883–1936), Tallinna reaalkooli direktor Nikolai Kann (1873–1948), professor dr. med. Aleksander Paldrock ja tema naine Salme ja rida teisi. Ruhnus käis ka Eesti Ajutise Valitsuse Saaremaa komissar 1918–1919 ja visiidi ajal sõjakooli lektor Victor Neggo (1890– ?), kelle kirjapandul järgnev põhinebki.

Ruhnu reisi alustati Kuressaare jahtklubi sadamast Tallinnast tulnud mootorpaadiga. Ruhnu sadamas maabumine oli paadi suure süvise tõttu võimatu ja seepärast tiirutati ümber saare, kuni leiti üks poolpõlenud maabumissild, kus külalisi ootasid kolm vanemat ruhnlast. Need juhatasid mandrirahva läbi metsa külla. Seljamaa ja Neggo võtsid ühe ruhnlase oma vahele ja üritasid talle selgeks teha, kui kõrge külaline on Ruhnu tulnud, aga ruhnlane ei mõiganud ja uuris: “Mis see riigivanem on?”.

Tagasi üles