Saksa sõduri saatus sõjakeerises

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alwin Meieranz Döberitzi õppeplatsil 1940. aastal.
Alwin Meieranz Döberitzi õppeplatsil 1940. aastal. Foto: Erakogu

Anemone Rüger on sündinud 1974. aastal Chemnitzis, mis tollal kandis nime Karl Marx Stadt. Ta oli väga lähedane oma vanaema ja vanaisaga, kes minevikust peaaegu üldse ei rääkinud. Kõik, mis pere vanaisast teadis, oli see, et ta osales sõdurina sõjas ja otsustades tema pisarate järgi, oli see olnud karm kogemus. Anemone meenutab, et oma vanemate küsimusele vanaisa perenime päritolu kohta vastas too, et midagi pole rääkida. Vanaisa suri 80aastaselt.

Anemone Rügeri vanaisa Alwin Meieranz oli sündinud 1919. aastal Annahuttes 70 kilomeetrit Dresdenist põhja pool. 1933–1939 oli ta algul õpipoiss ja seejärel töötas pagarina.

1939. aastal läbis kohustusliku Reich’i tööteenistuse (Reichsarbeitsdienst). 1940. aasta jaanuaris võeti sõjaväkke. Kõigepealt oli Poolas, siis Prantsusmaal. Teise ilmasõja künnisel viidi väeosa Memelisse (Klaipeda). Sealt algas 22. juunil 1941 pealetung Palanga suunas. Meieranz teenis armeegrupi Nord 18. armee 291. jalaväediviisi 505. jalaväerügemendis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles